Uued teosed Uue Kunsti Muuseumi kollektsioonis

TERE TULEMAST
UUE KUNSTI MUUSEUMISSE!

O
leme avatud iga päev!
 
 
AVALEHELE MUUSEUMIST NÄITUSED ÜRITUSED KUNSTIKOGU RAAMATUKOGU FILMIFESTIVAL UUDISED
    Jooksvad näitused Tulevik Minevik      
   

TÜDRUK KASTANITE ALL

4. detsember 2017 - 4. veebruar 2018

Soome kunstniku Elina Brotheruse autoportreede näitus

Mark Soosaar: Väike tüdruk hiiglaslike kastanipuude all. Nende õied on kui küünlad kirikus. Tüdruk seisab nelja raja ristumispaigas. Valida on mitu suunda. Millest ta unistab?

Elina Brotherus: On kevad 1998. Olen kolmanda kursuse tudeng fotokunsti erialal. Tunnen, et olen täitsa alguses. Ma pole esinenud ühelgi näitusel veel. Kõik, mida tean fotokunstist, põhineb õpetajate slaididel või nähtul välismaa ajakirjadest. Olen juba pildistanud ka muud kui koolitöid. Mu eeskujuks on kaks tüdrukut minu kursuselt – Aino Kannisto ja Maarit Hohteri. Nad pildistavad ennast. Õppisin kasutama vanaaegset 4x5 kaamerat, mulle meeldib selle pildi teravus ja töö aeglus. Kuna tahan ise pildil olla, siis pean kasutama statiivi. Tahan teha suuri pilte, nii vajan ka suurt negatiivi.
Selle pildil olen hiljuti abiellunud ja lahutan poole aasta pärast. Ma ei tea seda veel, aga lahutus on juba õhus. Tahan nüüd teha maastikupilte koos endaga. Jäädvustada emotsioone, millest pole pääsu. Sellest ka mu esimese sarja nimi „Maastikud ja põgenemised“ (Landscapes and Escapes).
Õitsvad kastanid viitavad Tove Janssonile. Ta joonistas neid tihti. Kasvasin Tove Janssoni raamatutega. Alguses ema luges ette, hiljem veerisin ise. Kooli söögisaalis oli meil seina peal suur Tove Janssoni maal. Mäletan sellelt ainult õitsvat kastanipuud.
Samal sügisel sain ma stipendiumi Rootsi Kultuurifondilt. Mulle helistas viisakas härrasmees, kes rääkis soome keelt. See oli Bengt von Bonsdorff, Amos Andersoni Muuseumi juhataja. Ta ütles, et võivad anda raha, aga parema meelega ostaks mõned pildid muuseumi kogusse. Mäletan, et läksin tema töötuppa, laualambi hämarasse valgusse. Soome-rootsi muuseumi eakas juhataja oli mu vastu väga sõbralik. Eriti imetles ta Hesperia pargi õitsvaid kastaneid ja näitas maja, kus elas noorena. Ja ostiski just selle töö muuseumi kogusse.

MS: Sa uurid soome naise hinge ja keha. Mida oled avastanud?
EB: Ma ei usu hinge ja keha mind ei huvita teisiti kui esteetiliselt. Ma ei usu soomlust ega ka muid natsionalisme. Elan mitmes kohas ja reisin veelgi rohkematesse paikadesse. Minu kodu on mitmel maal ja samas olen natuke võõras igal pool. Olen vastu maailmale, kus piirideks on müür ja okastraat.

MS: Mida võtad ette, kui sind valitakse Soome Vabariigi presidendiks?
EB: Saadaksin laiali valitsuse ja parlamendi, korraldaksin uued üldvalimised ja peaksin televisioonis prime-time kõne, kus palun inimesi teha järeldusi sündmustest Soomes ning mõelda targemalt, keda seekord tasub valida. Seejärel astun tagasi ja nimetan presidentiks Li Anderssoni.

MS: Sinu looming on täis imelisi helisid. Kes on nende meloodiate autorid?
EB: Minu sisemine helilooja mängib tihti Kate Bushi plaati Aerial: A Sea of Honey / A Sky of Honey. Mu uusimas videoteoses on muusika loonud ja mänginud Antti Ikonen. Klavessiiniga mängin meeleldi Frescobaldit.
 


Elina Brotherus sündis 1972. aastal Helsingis. Lõpetas Helsingi Ülikooli keemikuna 1997. aastal ning Helsingi kunsti- ja disainiülikooli fotograafia magistrina 2000. aastal. Elab ja töötab nii Helsingis kui Prantsusmaal Avallonis.
EB on üks enim hinnatud fotokunstnikke Põhja-Euroopas. Tema autoportreed peegeldavad ääretut vaikust, üksindust ja Põhjala naise igatsust armastuse järele.
EB loomingut on eksponeeritud paljudes muuseumides ja galeriides Prantsusmaal, Belgias, Inglismaal, Kanadas, USA-s, Norras, Taanis, Rootsis, Saksamaal, Soomes. Elina oli esimene soome fotokunstnik, kelle soolonäitus toimus Pompidou keskuses Pariisis.
Tema meistriteoseid leidub sellistes auväärsetes kollektsioonides nagu Hasselbladi keskus Göteborgis, Kiasma Helsingis, Moderna Museet Stockholmis, Folkwangi muuseum Essenis, Elysee muuseum Lausannes jne.
2017. aastal kinkis Elina 11 suurepärast autoportreed Uue Kunsti Muuseumile Pärnus.
Oma loomingust on Elina välja andnud kaheksa monograafiat. Viimane neist – Mängureeglid (2017) – oli osaks kunstniku isikunäitusest Pompidou Keskuses Pariisis. EB saavutusi fotokunstis on hinnatud järgmiste aupalkadega:
Prix Mosaique, Luxemburg, 2001,
Prix Niepce, 2005,
Soome riiklik fotograafia aastaauhind, 2008,
Carte Blanche PMU, Prantsusmaa, 2017


EESTI NAISE KAEMUS

4. detsember 2017 - 4. veebruar 2018

Eesti maalikunstniku Meiu Mündi väljapanek

Mark Soosaar: Sinu maalidel on eesti naine tabatud dramaatilistes poosides ja traagilistes värvides. Millest ta mõtleb?
Meiu Münt:
Pean oluliseks kujutada noore naise ja noore ema sisemaailma - eeskätt tema tundeid erinevates olukordades, ajahetkedel. Minu viimaste aastate maaliloomingus on olnud kesksel kohal naine oma salapäras, ilus, müstilisuses ja maagilisuses. Maalidelt vastu vaatavad tegelased peidavad endas mõtisklusi elu hapruse, hääbumise, kõige kaduvuse üle. Samas uue tärkamise, kasvamise, küpsemise looduse ringkäigu üle. Pidades meeles ja rõhutades iga elu ainulaadsust ja pühadust. Inspiratsiooni maalimiseks leian jätkuvalt elust enesest, inimestest enda ümber ja kõrval. Maalide juurde „igaks juhuks“ seletada võib palju, kuid lõpuks näeb ja kuuleb iga inimene ikka seda, mida ta tahab näha või kuulda. Seda vastavalt oma elukogemustele, oma vaadetele, arusaamadele, isikuomadustele.

M.S.: Sa oled kujutanud oma töödes eesti naise sisekaemust. Mida oled Sa avastanud tema kehas ning hinges?
M.M
: Naine on oma põhiolemuselt ilus ja õrn, hooliv, aga vahel võib ta olla segaduses, õnnetu, kurb. Naine on nii elu ja armastuse sümbol kui ka vere ja kannatuse kehastus.

M.S.: Kui Sind valitakse Eesti presidendiks, millise probleemi Sa lahendad siis esimesena?
M.M:
Olen kindel, et ükski Eesti president ei saaks mingit üleüldist probleemi lahendada. Iga inimene peab ikka ise seda tegema oma elu ja võimaluste piires.

M.S.: Sinu maalid on täis hääli ja helisid. Milline meloodia või rütm ühendab neid? Kes on Sinu sisemise muusika helilooja?
M.M:
Minoorne helikeel - jõevee lõputu voolamine, tolmu langemine tühjas ruumis, kassi käppade naksumine koridori jahedal linoleumil,tuule lohutav hääl puude ladvus... Iga inimene loob ise oma sisemise muusika.
 


Meiu Münt sündis 1972. aastal Tartus.
Õppis Tartu Kunstikoolis ja Tartu Ülikoolis (BA/MA)
Elab, maalib ning töötab kunstiõpetajana Tartus.
MM näeb eesti naist ja tema lugu läbi dramaatiliste värvide.
Veripunasel on maailma rahvaste uskumustes palju tähendusi.
Ilusast hirmsani. Ja vastupidi. Igaüks peab ise enda sisse vaatama ja vastuse leidma. MM on esinenud näitustel Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Lätis, Leedus. MM maale leidub Tartu Kunstimuuseumis ja mitmetes erakogudes.

Viimaste aastate soolonäitused:
„Kaemus” Draakoni galeriis Tallinnas, 2017
„Maalid“ Physicumis Tartus, 2016
„Äralend” Lev ja Leevikeses Tartus, 2016
„Enne lund” Viljandi Linnagaleriis, 2016
„Väline külg” Karlova teatris Tartus, 2016
„Nägemused“ Tallinna Linnagaleriis. 2015
„Nägemused“ Võru Linnagaleriis, 2014
„Deja vu“ Pärnu Kunstnike Majas, 2014

Meiu Mündi koduleht http://meiu.future.ee/
Ülevaade loomingust ja näitusetegevusest 2010- 2016
http://meiumeiu.blogspot.com.ee/
Valik MM maale: https://www.facebook.com/meiulooming
MM kunstitunnid ateljees: www.kunstitegu.ee

Näitust toetavad: Pärnu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital


  NÄITUSEST MEEDIAS

Eesti-Soome ühisnäitus tähistab põhjanaabrite juubelit (ERR, 06.12.2017)