Uued teosed Uue Kunsti Muuseumi kollektsioonis

TERE TULEMAST
UUE KUNSTI MUUSEUMISSE!

O
leme avatud iga päev!
 
 
AVALEHELE MUUSEUMIST NÄITUSED ÜRITUSED KUNSTIKOGU RAAMATUKOGU FILMIFESTIVAL UUDISED
    Jooksvad näitused Tulevik Minevik      
   

Eesti kaasaegne maalikunst: realiteet ja ideaal

Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus

3. märts - 21. aprill 2019
Avamine 2. märtsil kell 15.00

Kuidas jätkata loometegevust olukorras, kus ideaalid ja tegelikkus näivad justkui ristmikul olevat? Ons too näiline kaotajapositsioon tõepoolest reaalsus või tulebki aeg-ajalt õhulossidest nö sooja õhku välja lasta ja leppida sellega, mis siia ja praegu antud? Reaalsus on meie tajude ja kujunenud arusaamade konstruktsioon, mis instinktiivselt pürgib ideaali suunas. Kuidas koordineerida oma mõtteid ja leida ideaali kaasaegses turbulentses maailmas, kus eksisteeriv reaalsus on kõik muud kui julgustav, kus moraali ja eetika kriteeriumid teisenenud? Skulptor Louise Bourgeois on öelnud, et olla kunstnik, tuleb eksisteerida vaikuse maailmas. Kas maalikunstnikel on praegu luksust viibida oma sisemaailmas või on otsustav hetk kuuldavaks teha oma sõnum selle kohta, mis toimub?

Olukorras, kus suured päevalehed vaatavad maalinäitustest mööda, kus näitustele esitatavast massiivsest piltide lademest läbinärimiseks on vaja kannatust ja pühendumist, ehk ka kübeke empaatiat, oleme otsustanud korraldada nö ühe pildi näituse. Eriti on oodatud näitusele suureformaadilised tööd.

On ju iga maalikunstniku töö(teose) taga isiklikud ideaalid, ja/või nende purunemine, kompromissid või ka võidujoovastus uuele tasemele jõudmise pärast. Maalikunstnikud on nii ehk naa oma põhiolemuselt idealistid – jätkates suunal ja meediumiga, mis tundub arhailisemaist arhailiseim, mis on põhiolemuselt mittetiražeeritav, polükroomne ja mis vaatamata sajanditevanusele taagale samastub nüüdis-kunstimaailmas juba igavese märtripositsiooniga – keeldudes ajaloo näitelavalt lahkumast.

Näitusel osalevad:
Marju Bormeister, Ashot Jegikjan, Enn Tegova, Kadri Bormeister, Mauri Gross, Mall Nukke, Piret Rohusaar, Kalli Kalde, Philiph Arvo Luik, Eero Ijavoinen, Lilian Mosolainen, Veiko Klemmer, Maria Sidljarevitš, Uno Roosvalt, Maret Suurmets Kuura, Martin Urb, Kuzja Zverev (Vladislav Kuznetsov), Olesja Katšanovskaja, Liisi Örd, Jane Tiidelepp, Ly Kaalma, Ove Büttner, Margus Tiitsmaa, Tiiu Pallo-Vaik, Ivika Luisk, Einar Vene, Kamille Saabre, Pille Ernesaks, Liis Koger, Anne Moggom, Andres Koort, Lev Vassiljev, Lola Tehver, Eve Kruuse, Kätlin Stahl, August Künnapu, Eha Luik , Alvar Reisner , Alina Orav, Silva Eher, Ivi Arrak, Priit Vaher, QBA (Martin Kaares) , Herlet Elvisto, Rait Rosin, Eva Jänes, Saskia Järve, Tiiu Rebane, Andro Kööp , Kristiina Jakimenko , Mari Roosvalt, Karl-Kristjan Nagel, Tiit Priidel, Jaan Elken, Vano Allsalu, Jana Kelus, Vilen Künnapu, Leho Rubis, Heli Tuksam, Andrus Joonas, Maire Koll, Mati Kütt, Kati Kirotar, Tiia Külv, Tiiu Lausmaa, Evi Gailit, Tiit Jaanson, Margus Meinart.


Teeme eesti maalikunsti jälle suureks!

Elagu realiteet!
Elagu ideaalid!

Näituse korraldustiim: Jaan Elken, Mari Roosvalt, Marie Virta
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Pärnu Linnavalitsus

 
23.märtsil kell 13.00

Ringkäik kuraator Jaan Elkeniga
Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitusel:
EESTI KAASAEGNE MAALIKUNST: REALITEET JA IDEAAL.

Ringkäik muuseumipiletiga (4.-/2.-)

Eesti Maalikunstnike Liidu 2019 a aastanäitus Uue Kunsti Muuseumis toob sel kevadel muuseumi täis suureformaadilisi lõuendeid.

Näitus on kaugel poliitilisest osundamisest, aga metafooride tasandil oli päev enne parteilist jõukatsumist, 2.märtsil kell 15.00 avatud näitus, nö neljal jalal keset elu ja lausa provotseeris vaatajat sotsiaalsele aktiivsusele – 3.märtsil kõik valima! Rait Rosina gaasitoru on poliitiline ja keskkondlik seisukohavõtt, poliitilise metafoorina võib tõlgendada ka Veiko Klemmeri punast tsunamit, hiiglaslikku veripunast vetevalli. Noorte kunstnike paueriga maalitud tööde (teosed autoritelt nagu Alvar Reisner, Saskia Järve, August Künnapu, Jane Tiidelepp, Martin Urb, Liisi Örd jpt.) kõrval on oma meisterlike teostega kohal ka vana kaardivägi – Jüri Arrak, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Tiiu Pallo, Anne Parmasto, Lilian Mosolainen, Vano Allsalu, Andres Koort jpt.

Elame kõik, nii kunstnikud, kui mittekunstnikud olukorras, kus ideaalid ja tegelikkus näivad justkui ristmikul olevat? Reaalsus on meie tajude ja kujunenud arusaamade konstruktsioon, mis instinktiivselt pürgib ideaali suunas. Kuidas koordineerida oma mõtteid ja leida ideaali kaasaegses turbulentses maailmas, kus eksisteeriv reaalsus on kõik muud kui julgustav, kus moraali ja eetika kriteeriumid teisenenud? Skulptor Louise Bourgeois on öelnud, et olla kunstnik, tuleb eksisteerida vaikuse maailmas. Kas maalikunstnikel on praegu luksust viibida oma sisemaailmas või on otsustav hetk kuuldavaks teha oma sõnum selle kohta, mis toimub?

Korraldajad julgustasid osalema eriti suureformaadiliste töödega, ja nii näemegi tartlasest vanameistrit Enn Tegovat näiliselt sukeldumas otsekui ideaalmaailma – tõenäoliselt Tartu Ülikooli antiikskulptuuride kogu põhjal maalitud valgete kipskujude panoptikum-hiigelpanoraam tuletab aga Tartu noortele maalijatele meelde, et seesama Alma Mater sulges mõned aastad tagasi julmalt ja veenvate põhjendusteta maalikunsti eriala ülikooli juures, lõhkudes taastekkinud traditsiooni ja hävitades koosluse, mille kvaliteet oli kunstimaailma siseringile hästi teada.

Iga maalikunstniku töö(teose) taga on isiklikud ideaalid, ja/või nende purunemine, kompromissid või ka võidujoovastus uuele tasemele jõudmise pärast. Põhiolemuselt on aga maalikunstnikud idealistid – jätkates meediumiga, mis sajanditevanusele taagale vaatamata samastub nüüdis-kunstimaailmas igavese märtripositsiooniga. Elagu ideaalid!

Näitusel osalevad:
Marju Bormeister, Ashot Jegikjan, Enn Tegova, Kadri Bormeister, Mauri Gross, Mall Nukke, Piret Rohusaar, Kalli Kalde, Philiph Arvo Luik, Eero Ijavoinen, Lilian Mosolainen, Veiko Klemmer, Maria Sidljarevitš, Uno Roosvalt, Maret Suurmets Kuura, Martin Urb, Kuzja Zverev (Vladislav Kuznetsov), Olesja Katšanovskaja, Liisi Örd, Jane Tiidelepp, Ly Kaalma, Ove Büttner, Margus Tiitsmaa, Tiiu Pallo-Vaik, Ivika Luisk, Einar Vene, Kamille Saabre, Pille Ernesaks, Liis Koger, Anne Moggom, Andres Koort, Lev Vassiljev, Lola Tehver, Eve Kruuse, Kätlin Stahl, August Künnapu, Eha Luik , Alvar Reisner, Alina Orav, Silva Eher, Ivi Arrak, Priit Vaher, QBA (Martin Kaares) , Herlet Elvisto, Rait Rosin, Eva Jänes, Saskia Järve, Tiiu Rebane, Andro Kööp , Kristiina Jakimenko , Mari Roosvalt, Karl-Kristjan Nagel, Tiit Priidel, Jaan Elken, Vano Allsalu, Jana Kelus, Vilen Künnapu, Leho Rubis, Heli Tuksam, Andrus Joonas, Maire Koll, Mati Kütt, Kati Kirotar, Tiia Külv, Tiiu Lausmaa, Evi Gailit, Tiit Jaanson, Margus Meinart.


Näituse töörühm: Tiiu Rebane, Mari Roosvalt, Marie Virta, Jaan Elken (tekstid, kujundus)

Tänud: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Pärnu Linnavalitsus

 
  Meediakajastusi näitusest

https://kultuur.err.ee/916553/parnu-kunstikooli-direktor-maalikunstnike-liidu-aastanaitusest-tase-on-vaga-korge

https://kultuur.err.ee/915555/galerii-maalikunstnikud-seisid-valimiste-eel-parnus-neljal-jalal-keset-elu

https://parnu.postimees.ee/6535754/galerii-tsunami-annelinna-vanaema-ja-tuumapilv-eesti-maalikunstnike-liit-avas-parnus-pidulikult-aastanaituse

https://parnu.postimees.ee/6531302/maalikunstnike-aastanaitus-argitab-valima-minema


ehe KURVITS õlis

28.02 - 24.03.2019

Aivar Kurvitsa isiknäitus

Prantsuse kunstnik Jean Dubuffet andis ühele värvikaimale, eelmise sajandi keskpaiku sündinud kunstvoolule nimeks art brut. Sõnal brut on prantsuse keeles palju varjundeid: toores, puhas, ere, ehe, algne, jõuline. Täna võib art brut'i alla koondada suure osa puuetega kunstnike loomingust, kus autor on oma lapsemeelsel viisil liitnud looduse ja ühiskonna elemente, mis reaalmaailmas ei kohtu.

Art brut´i suurim meister Eestis on kindlasti Pärnu kunstnik Aivar Kurvits, kellel märtsikuus täitub 60. eluaasta. Hoolimata sellest, et suurema osa oma elust on Aivar veetnud laste- ja hooldekodudes, et tema käed, jalad ning pea ei toimi nii nagu tavainimestel, on mees loonud lõuendil ning õlis täiesti omanäolise ning võluva maailma. Aivari erootilised maalid Aadamast ja Eevast, Kalevipojast ning Saarepiigast on täis ürgset elujõudu, millest eesti kaasaegses hillitsetud maalikunstis üsnagi palju puudu jääb.

Aivar Kurvitsa suurt sünnipäevanäitust saab Pärnu Uue Kunsti Muusemis vaadata 28.veebruarist kuni 24.märtsini.

Tulge ja nautige ehedat kunsti!

Mark Soosaar
Näituse „ehe KURVITS õlis“ kuraator
 

 
  Meediakajastusi näitusest

https://kultuur.err.ee/914517/parnus-pakutakse-ehedat-kurvitsat-olis

https://parnu.postimees.ee/6532164/art-brut-i-meister-loob-olist-voluva-erootilise-maailma

https://parnu.postimees.ee/6534459/galerii-uue-kunsti-muuseumis-avati-aivar-kurvitsa-juubelinaitus