Uued teosed Uue Kunsti Muuseumi kollektsioonis

TERE TULEMAST
UUE KUNSTI MUUSEUMISSE!

O
leme avatud iga päev!
 
 
AVALEHELE MUUSEUMIST NÄITUSED ÜRITUSED KUNSTIKOGU RAAMATUKOGU FILMIFESTIVAL UUDISED
    Jooksvad näitused Tulevik Minevik      
   

LIETUVA 100 EESTI

10. veebruar - 8. aprill 2018

Leedu-Eesti disain Uue Kunsti Muuseumis

Eesti ja Leedu Vabariigi sünnipäevad on kui kaksikutel, mõlemad saavad saja-aastaseks küünlakuus 2018. Tõsi, Leedu siiski kaheksa päeva varem - 16. veebruaril. Meie muuseum tähistab suursündmust näitusega LIETUVA 100 EESTI.

Lopsaka fantaasialennuga leedu disaini esindavad mööbli- ja tekstiilimeistrid A. Kisonaite, V. Dringelis, V. Gecas, R. Butenaite, M. Zilionis, I. Marcinkeviciene, D. Razauskas. Neist koige narratiivsem ja humoorikam on on tuntud leedu maalikunstniku Vilmantas Marcinkeviciuse abikaasa Indra Marcinkeviciene sohva ja toolid.

Et eesti tänast disaini näeme igapäevaselt nagunii, siis kodumaise väljapaneku ehitasime üles teisel põhimottel. Pikk rida toole räägib, kuidas rehetoas sündinud talutoolist inspireeritud arhitektid ja kunstnikud on kujundanud mugava istekoha nii endale kui peaministrile ja presidendilegi. Näha saab eesti kultuuriloos oluliste autorite E. J. Kuusiku, O. Siinmaa, J. Fuksi, K. Pärsimäe, E. Okase, T. Gansi, M. Grünbergi, O. Volmeri ja tema poja H. Volmeri toole. Kui leedu autorite väljapanekut hoiab koos puna-rohe-kollane trikoloor, siis eesti kunstnikel ei saa olla teisiti - siin valitseb sini-must-valge koloriit. Meie disaini grand old lady Nora Raba installatsioonid, auväärse Anu Raua vaibad ja noorukese Tanja Muravskaja fotod - koik nad on sinise taeva, musta metsa ja valge lume värvides. Üksnes Nora Raba verevärvi „Mereloom“ tuletab meelde, et Eesti Vabariik pidi ligi pool sajandit varjusurma taluma ning taasärkamiseks parajat aega ootama.

Veebruarist aprillini kestab ka filmifestival KEEGI EI TAHTNUD SURRA. Igal pühapäeval ja kordusena järgneval neljapäeval etenduvad filmid, mis peegeldavad kahe sarnase ajalooga rahva traagilist minevikku. Nimifilmiks on 1966. aastal Vitautas Zalakeviciuse lavastajakäe all valminud lugu II Ilmasõja veskikivide vahele jäänud leedu taluperest, kus vanema poja rollis tegi endale maailmanime eesti laulja ja näitleja Bruno Oja.

Mark Soosaar, kuraator

Täname abi eest Leedu Suursaatkonda, Riigikogu, Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektuurimuuseumit, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumit, Tartu Kunstimuuseumit, Evald Okase Muuseumit, ERRi, Pärnu Linnavalitsust


 



Kaader filmist "Tunded"

KEEGI EI TAHTNUD SURRA
Leedu ja Eesti film
ifestival

Pilet 2€ / õpilased tasuta
Filmid leedu või eesti keeles, eestikeelsete subtiitritega

11. veebruar kell 16.00
15. veebruar kell 17.30
KEEGI EI TAHTNUD SURRA (Leedu)
Niekas nenorejo mirti, rezhissöör Vytautas Zalakevicius, 1966, 100 min.
V. Zalakeviciuse teose peategelane on vallavanemaks pandud Vaitkus, keda mängib Donatas Banionis. Ta ei ole poliitiliselt punane ega valge, vaid hoopis pehme inimene, kes lihtsalt tahaks elada. Ent ta on vägisi pandud vallavanemaks kaugesse maanurka, kus metsavennad on tema eelkäijaid järjest maha nottinud. Kuigi „Keegi ei tahtnud surra” on sõnumi poolest roosakas film, kus nõukogude mall maksvusele pääseb, on filmis ka mitmetasandiline alltekst. Nimelt näidatakse lihtsaid leedu inimesi, kes olid poliitikast ja sõjast väsinud ning tahtsid maad harida ja oma igapäevasest leivast rõõmu tunda.
Üht vaprat leedu mehepoega mängis selles filmis hiljem Ida-Euroopa rahvusvaheliseks staariks tõusnud eesti laulja Bruno Oja.

18. veebruar kell 16.00
22. veebruar kell 17.30
INIMESED SÕDURISINELIS (Eesti)
Rezhissöör, Jüri Müür, 1968, 85 min.
Kui Punaarmeesse mobiliseeritud eesti meestest pärast raskeid katsumusi tööpataljonides formeeritakse Eesti Laskurkorpus, on paljudel neist raske leida õiget võitlusvaimu - nii ka Enn Kalmul. Alles pikal teel Eestimaa poole ja ränkades lahingutes Velikije Luki all selgineb sõdimise mõte ja siht. Kodusel pinnal, Emajõe kallastel, aga tuleb temal ja ta relvavendadel minna vastamisi rahvuskaaslastega, kes kannavad vaenlase mundrit. Mida tundsid ja kuidas käitusid inimesed, keda aeg sundis sõdurisinelisse? Paatosevabas ja ilustamata sõjafilmis kujutatakse sõja argist palet, sõda kui rasket tööd, mida laskurkorpuse võitlejad eesti meestele omase visadusega päevast päeva teevad, eesmärgiga jõuda tagasi koju.

25. veebruar kell 16.00
1. märts kell 17.30
TUNDED
Jausmaj (Leedu), rezhissöör, Algirdas Dausa, Almantas Grikevicius, 1968, 90 min.
A. Grikevicius tegi 1968 koos Algirdas Dausaga filmi "Tunded" (stsenaariumi autor oli V. Zalakevicius), milles seatakse suurepäraselt vastavusse leedu rahvuslik iseloom ja sõjaaja-moraalsed ning poliitilised nõudmised. Läänemere rannik, sõja viimased kuud, rinne on lähedal, natsionalistid, kes on võitluse kodanliku Leedu eest kaotanud, põgenevad kodumaalt. Keskne tegelane on Gasparas (R. Adomaitis), kes võiks olla A. Puipa filmi «Naine ja tema neli meest» kalurite järeltulija: kinnine, sõnakehv mees, kes teeb oma tööd, täidab oma igapäevaseid kohustusi, elab ümbritsevatest sündmustest hoolimata oma elu ega näe oma eluringist kaugemale. Aga just tema peab mõistma, ent mõistab liiga hilja, et ta moraalselt, vastutustundelise inimesena, ei saa kõrvale hoida epohhi konfliktidest.

4. märts kell 16.00
8. märts kell 17.30
TUULTE PESA (Eesti)
Rezhissöör Olav Neuland, 1979, 95 min.
Kuigi sõda on lõppenud, ei saabu rahu Mahtjamäe tallu. Peremehele Jüri Piirile avaldavad survet kord metsavennad, kord nõukogude võimule vilja kogumist organiseeriv külavolinik. Võõrad vaated ja nõudmised sunnivad hirmu all olevat peremeest tegema raskeid otsuseid.

11. märts kell 16.00
15. märts kell 17.30
ILUDUS (Leedu)
Grazuole, rezhissöör Arnas Zebriunas, 1969, 71 min.
Suurepärane film lapsepõlvest. Filmi peategelane on 9-aastane Inga, kes on oma klassikaaslaste poolt põlatud kuulujutu tõttu, et ta on kodutu. Väike tüdruk elab oma emaga ning kõik imetlevad tema ilu. Tüdrukut köidab tantsimine. Kõik muutub, kui samasse majja kolib uus poiss, kes ei salli tüdruku ilu ja kutsub teda inetuks ning hakkab erinevaid kuulujutte levitama.

18. märts kell 16.00
22. märts kell 17.30
VÄRVILISED UNENÄOD (Eesti)
Rezhissöörid Jaan Tooming, Virve Aruoja, 1974, 60 min.
Väikese Kati mängukaaslasteks maal vanaema juures on nii külapoisid kui kogu loodus - loomad ja lilled, tuul ja kivid. Kati loitsib välja päikese ja hõljub lilleväljade ja kogu ilmamaa kohal. Tegelikkuse ja võlumaailma vahel ei ole siin piire. Kas sama mäng on ka linnakodus võimalik?

25. märts kell 16.00
29. märts kell 17.30
SENECA PÄEV (Leedu)
Senekos Diena, rezhissöör Kristijonas Vildziunas, 2016, 106 min.
On 1989. aasta, nõukogude aja viimane aasta Baltimaades. Leedus asutavad kolm 18-aastast sõpra Seneca vennaskonna. Nende motoks saavad sõnad, mille nad omistavad filosoof Senecale: "Ela iga päeva nii, nagu oleks see viimane." Armastuse kolmnurk lõhub vennaskonna just sel ajal, mil kolme riigi rahvad käsikäes Balti ketis osalevad. 25 aastat hiljem elab üks vennaskonna liikmetest, Simonas esmapilgul edukat elu, kuid ta mõistab, et on reetnud oma nooruse ideaalid ja muutunud kalgiks kõrvaltvaatajaks. Elu sunnib Simonast avama oma mineviku Pandora laeka.

1. aprill kell 16.00
5. aprill kell 17.30
EMILIJA (Leedu)
Emilija is Laisvs Alejos, rezhissöör Donatas Ulvydas, 2017, 120 min.
Ajalooline draama. On 1972. aasta kevad ning noored marsivad Vilniuse tänavatel, et nõuda vabadust Leedule. Nende seas on ka Emilija, kes koos teistega protestib, et jõuda lähemale oma unistustele. Siiski ei ole kõik nii lihtne, kui see näib. Unistused vabadusest võivad ju olla, kuid näitlejana töötav Emilija peab oma karjääri nimel näitama lojaalsust ka võimul oleva süsteemi poolt. “Emilija” põhineb tõsielul ning räägib ajast, mil sõnavabadus oli keelatud, kuid eksisteeris piiritu armastus koduriigi ja kaaskodanike vastu.


KAJASTUSED PRESSIS Pärnu uue kunsti muuseumis avati näitus Lietuva 100 Eesti
16.02.2018, ERR kultuur

В Пярну открылась выставка, приуроченная к столетнему юбилею Балтийских стран
12.02.2018, rus.err.ee

Galerii: kahe riigi ühisnäitusel kohtusid Leedu ja Eesti disain
11.02.2018, Pärnu Postimees

Tool võtab kokku sajandi
16.02.2018, Pärnu Postimees