Uued teosed Uue Kunsti Muuseumi kollektsioonis

TERE TULEMAST
UUE KUNSTI MUUSEUMISSE!

O
leme avatud iga päev!
 
 
AVALEHELE MUUSEUMIST NÄITUSED ÜRITUSED KUNSTIKOGU RAAMATUKOGU FILMIFESTIVAL UUDISED
      Jooksvad üritused        
     

Poola-Läti filmifestival

MARMORMEES JA MILDA

 

UUE KUNSTI MUUSEUMIS
15. november 2018 - 13. jaanuar 2019


Pilet seansile 4€, sooduspilet 2€
 



Kaader filmist "Milda"


Kaader filmist "Lendavate munkade pühakoda"


Kaader filmist "Kümme minutit varem"

 

12. detsember kell 18.00
235 000 000
(Uldis Brauns, Läti, 1967, 108 min.)

Püüdes Nõukogue ajal ausat filmi  teha, kasutasid mitmed balti dokumentalistid  topeltkoodi – ekraanil kuvatav nn "hea elu kolhoosis" keerati üle võlli, sest tõsine vaataja teadis vägagi hästi, mis maal tegelikult toimub.  
Filmi pealkiri "235 000 000" pretendeerib 235 miljoni nõukogude inimese koondportreele. Aga NSVLi kodanikul oli kaks nägu - isiklik ja avalik.  Aus  ja inimlik, mida varjas aga  silmakirjalik fassaad.  On ilmne, et filmi autorit, läti režissööri  Uldis Braunsi oli vaimustanud Eisensteini ja Vertovi filmide abstraktne kujundikeel. Nende filmiklassikute jälgedes sammudes jättis "235 miljoni" autor mulje, et loob suurejoonelist sümfooniat nõukogude inimesele, tegelikult aga pani kokku kakofoonia nõukogude ühiskonnast. Seepärast polnud ka ime, et filmi üleliidulisel ekraanile ei lubatud.  

 

13. detsember kell 18.00
RAUDMEES
(Andrzej Wajda, Poola, 1981, 156 min.)
Omalaadne monument "Solidaarsusele", poolakate vastuhakule Kesk- ja Ida-Euroopat valitsenud kommunismile. Andrzej Wajda film „Raudmees” valmis lühikesel "Solidaarsuse "loomisele järgnenud liberaalsel perioodil 1981. aastal. See on järg Wajda filmile „Marmormees”, mille peategelase poeg jätkab oma kadunud isa poolelijäänud missiooni. Wajda on meisterlikult kujutanud sündmuste intensiivsust, põimides selleks filmi haruldasi  kroonikakaadreid sadamatööliste streigist  ja veresaunast Gdanskis. Kõrvuti kutseliste näitlejatega löövad filmis kaasa ajaloolised isikud, näiteks mängib Solidaarsuse juht Lech Walesa iseennast.
Poolas polnud sõjaseisukorra kehtestamise tõttu võimalik „Raudmeest” näidata ning NSV Liidus tehti kõik võimalik „poola viiruse” tõkestamiseks. Siiski saavutas film Läänes silmapaistvat edu, võites Cannes´i’ filmifestivalil 1981. aastal peaauhinna  - Kuldse Palmioksa.

Subtiitrid: eesti
 

 

15. detsember kell 16.00
DOKUMENTALIST
(Ivars Zviedris, Inese Klava, Läti, 2013, 52 min.)
Inta on jõuline naine, kes elab üksinda rabaveerel. Ühel sügispäeval tungib Inta maailma filmimees, kes avastab naise  sisemaailmas lausa mitu vastakat persooni. Filmitiiva rolli asemel neab Inta sissetungija ära. Mees aga ei jäta jonni ning tal õnnestub mõneks ajaks Inta süda üles soojendada. Naist portreteerides loob filmi autor ühtlasi autoportree endast ning iroonilise kujundi väga paljudest oma ametikaaslastest.
Pärnu Filmifestivalil 2015. aastal kõige poleemilisema filmi auhinnaga pärjatud linalugu. 

Filmi keel: läti
Subtiitrid: eesti

 

19. detsember kell 18.00
KÕIK MÜÜGIKS
(Andrzej Wajda, Poola, 1968, 105 min.)
Tõsielu ainetel tehtud mängufilm, mis on pühendatud traagiliselt hukkunud näitleja Zbigniew Cybulski mälestusele. Filminäitlejana saavutas Cybulski rahvusvahelise tuntuse peaosalisena Andrzej Wajda sõjadraamas „Tuhk ja teemant” (1958). Cybulski eriline näitlemismaneer, mis hoiab sümbioosi teravusest, usalduslikkusest ja intiimsusest, mõjub ekraanil vaadates kohati liialduseni loomulik. Cybulski mängis enam kui 30 filmis ja palju ka teatris. Tihti kehastas ta koomilisi, iroonilisi ja groteskseid rolle. Cybulski hukkus 8. jaanuaril 1967 Wroclawis rongiõnnetuses. 1969 asutati tema filmiauhind.

Wajda filmis mängivad tuntud Poola näitlejad praktiliselt iseennast. Ühtlasi peegeldab "Kõik müügiks" suurepäraselt kino olemust, mistõttu on see aegumatu ekraaniteos.

 

20. detsember kell 18.00
KAS ON KERGE OLLA NOOR?
(Juris Podnieks, Läti, 1987, 83 min.)
Läti ühe nimekama režissööri dokumentaalfilm mässulisest noortegrupist, kes vahistatakse võimuesindajate poolt vabaõhukontserdil toimunud rahutuste käigus. Kuus nendest tunnistavad end süüdi ning saavad tingimisi karistuse. Seitsmes, kes oma süüd ei tunnista, saadetakse kolmeks aastaks sunnitööle. See dokumentaal kujunes kultusfilmiks juba valmimise ajal. Filmi haruldane avameelsus kõneleb saabunud perestroika õhustikust.

 

22. detsember kell 16.00
KÕIK MÜÜGIKS
(Andrzej Wajda, Poola, 1968, 105 min.)
Tõsielu ainetel tehtud mängufilm, mis on pühendatud traagiliselt hukkunud näitleja Zbigniew Cybulski mälestusele. Filminäitlejana saavutas Cybulski rahvusvahelise tuntuse peaosalisena Andrzej Wajda sõjadraamas „Tuhk ja teemant” (1958). Cybulski eriline näitlemismaneer, mis hoiab sümbioosi teravusest, usalduslikkusest ja intiimsusest, mõjub ekraanil vaadates kohati liialduseni loomulik. Cybulski mängis enam kui 30 filmis ja palju ka teatris. Tihti kehastas ta koomilisi, iroonilisi ja groteskseid rolle. Cybulski hukkus 8. jaanuaril 1967 Wroclawis rongiõnnetuses. 1969 asutati tema filmiauhind.

Wajda filmis mängivad tuntud Poola näitlejad praktiliselt iseennast. Ühtlasi peegeldab "Kõik müügiks" suurepäraselt kino olemust, mistõttu on see aegumatu ekraaniteos.

 

26. detsember kell 16.00
HELILOOJA KRZYSZTOF PENDERECKI. RAJAD LABÜRINDIS
(Anna Schmidt, Saksamaa, 2013, 88 min.)

Poola helilooja Krzysztof Penderecki tähistas 2013. aastal oma 80. sünnipäeva. Aasta jooksul jälgis tema töid ja tegemisi Saksa rezhissöör Anna Schmidt, kes jäädvustas heliloojat ja tema lähikondlasi ühe aasta jooksul. Filmis on kasutatud ka haruldasi arhiivikaadreid suure looja eluteelt. Meie, eestlsed, oleme uhked Arvo Pärdi üle. Aga kas teame ja tunneme ka poolakate sama suurusjärgu geniaalset loojat?

Krzysztof Penderecki on olnud eksperimenteerijaks ja teerajajaks kaasaegses klassikalises muusikas. Kui 50-ndate lõpul avati Varssavis elektronmuusika stuudio, kasutas Penderecki usinasti ka uusi elektroonika võimalusi - ta oli seda meelt, et iga põlvkonna noored tahavad olla erinevad ja ehitada paremat tulevikku ja see tähendab ka erineva muusika kirjutamist.
Revolutsiooniline periood kestis lühikest aega, mispeale on ta samm-sammult läbi võtnud kõik muusikastiilid, proovinud kirjutada ka Debussy ja Stravinski stiilis muusikat. Kuid kõik tema teosed - sümfoonia, ooper, orkestriteosed - on iseloomulikud talle omapärase emotsionaalse jõu ja poliitilise tähtsusega. Samuti võib tema teostest leida ebatavalisi muusikalisi juhendeid, kus helide loomiseks vaja kasutada majapidamistarbeid, sealhulgas saage, kirjutusmasinaid, elektrikilpe, klaaskardinaid jne.
Krzysztof Penderecki on saanud uskumatult palju muusikalisi auhindu ning on laialt kiidetud klassikalise muusika uuenduste eest.

Subtiitrid: eesti
 

 

27. detsember kell 16.00
KAS ON KERGE OLLA NOOR?
(Juris PodnieksLäti, 1987, 83 min.)

Läti ühe nimekama režissööri dokumentaalfilm mässulisest noortegrupist, kes vahistatakse võimuesindajate poolt vabaõhukontserdil toimunud rahutuste käigus. Kuus nendest tunnistavad end süüdi ning saavad tingimisi karistuse. Seitsmes, kes oma süüd ei tunnista, saadetakse kolmeks aastaks sunnitööle. See dokumentaal kujunes kultusfilmiks juba valmimise ajal. Filmi haruldane avameelsus kõneleb saabunud perestroika õhustikust.

 

29. detsember kell 16.00
Marcel Lozinski
89mm EUROOPAST (Poola, 1993, 12 min.)

Pawel Lozinski
ISA JA POEG (Poola, 2013, 58 min.)

 

2. jaanuar kell 16.00
Ivars Seleckis
LÄHEB EDASI (Läti, 2018, 96 min.)

 

3. jaanuar kell 16.00
Laila Pakalnina
Triloogia: LINAD. PRAAM. POST (Läti, 1991 - 1995, 10/15/21 min.)

 

5. jaanuar kell 16.00
Andrzej Wajda
KATÕN (Poola, 2007, 125 min.)

 

6. jaanuar kell 16.00
Ivars Seleckis
LÄHEB EDASI (Läti, 2018, 96 min.)

 

9. jaanuar kell 18.00
Andrzej Wajda
KATÕN (Poola, 2007, 125 min.)

 

10. jaanuar kell 18.00
Ilona Bruver
HAAVATUD RATSANIK (Läti, 2017, 95 min.)

 

12. jaanuar kell 16.00
AJASILLAD
(Audrius Stonys, Kristine Briede / Leedu, Läti, Eesti, 2018, 80 min.)

1960. aastatel – samal ajal kui Prantsuse filmikunstis võimutses cinéma vérité, süttis Balti dokumentalistika uus laine. Viimane vastandus Nõukogude Liidu propagandale, tsensuurile. Siinpool Raudset Eesriiet sündinud laine ühiseks nimetajaks kujunes argielu poeesia. Tänapäeval on sellele lisandunud nostalgia. Eestlastest on linateoses esindatud Mark Soosaar ja Andres Sööt.

Eesti. Läti ja Leedu koostöös valminud „Ajasillad” on ise ka poeetiline dokument. Minevik sulandub tänapäevaks. Nii nagu tollal, saab argielu siingi sügavalt poeetilise ja intiimse tähenduse. Lummav rännak möödaniku ja oleviku radadel.

Subtiitrid: eesti
 

 

13. jaanuar kell 16.00
Andris Slapinsh
LIIVI LAULUD (Läti, 1975, 20 min.)

Mark Soosaar
MILDA (Eesti, 2018, 25 min.)
Videokiri 100-aastasele Läti Vabariigile.
Kui eestlaste käest küsida, kas nad teavad Lätist mõnda Mildat, siis on üksmeelseks vastuseks pearaputus. Lätis aga tunneb Mildat igaüks. Seisab ju see kaunis naine keset Riia linna ja hoiab pea kohal kolme õnnetähte. Käte ja tähtede vahelt paistab sinine taevas ning nutikamad näevad seal väikest last või risti.
Skulptor Karlis Zale loodud ja Läti Vabariigi 17. sünnipäeval avatud Vabadussammas elas üle mitu okupatsiooni ja oli ainus riiklikule iseseisvusele pühendatud monument Baltikumis, mis jäi püsima ajalootormidest hoolimata. Läbi ime säilis ka Riia Vennaskalmistu koos dolomiidist raiutud Karlis Zale leinavate hobuste, langenud sõdurite ja pea langetanud Läti Emaga.
Kuidas lätlastel õnnestus need kunstiteosed hävitamisest ära hoida ning millist sõnumit kannavad nad tänasesse päeva, sellest jutustab Mark Soosaare verivärske dokumentaarium.


TOIMUNUD LINASTUSED:

15. november kell 19.00
Andrzej Czarnecki
ROTIPÜÜDJA (Poola, 1986, 20 min.)

Mark Soosaar
MILDA (Eesti, 2018, 25 min.)

16. november kell 16.00
Zhanete Skarule
LENDAVATE MUNKADE PÜHAKODA (Läti, 2017, 55 min.)
Eriseanss - kohal Austris Mailitis.

17. november kell 16.00
Mark Soosaar
MILDA (Eesti, 2018, 26 min.)

Herz Frank
KEELATUD TSOON (Läti, 1975, 66 min.)

21. november kell 18.00
Zhanete Skarule
LENDAVATE MUNKADE PÜHAKODA (Läti, 2017, 55 min.)

22. november kell 18.00
Herz Frank
KEELATUD TSOON (Läti, 1975, 66 min.)

24. november kell 16.00
Andrzej Wajda
MARMORMEES (Poola, 1977, 165 min.)

28. november kell 18.00
Herz Frank
KÜMME MINUTIT VANEM (Läti, 1978, 10 min.)

Herz Frank
TAGASIVAADE (Läti, 2002, 102 min.)

29. november kell 18.00
Andrzej Wajda
MARMORMEES (Poola, 1977, 165 min.)

1. detsember kell 16.00
Herz Frank
KÜMME MINUTIT VANEM (Läti, 1978, 10 min.)

Herz Frank
TAGASIVAADE (Läti, 2002, 102 min.)

5. detsember kell 18.00
HELILOOJA KRZYSZTOF PENDERECKI. RAJAD LABÜRINDIS
(Anna Schmidt, Saksamaa, 2013, 88 min.)
 

6. detsember kell 18.00
RAUDMEES
(Andrzej Wajda, Poola, 1981, 156 min.)

8. detsember kell 16.00
AJASILLAD
(Audrius Stonys, Kristine Briede / Leedu, Läti, Eesti, 2018, 80 min.)

 
© SA Uue Kunsti Muuseum