Maksimilian Maxolly
"Eesti Vabariigi väljakuulutamine Päästekomitee poolt"
Tallinna Linnamuuseumi kogust

"EESTI WABARIIK 100 -
Meie kujutav kunst ja kodumaine klaveritoodang esimesel iseseisvusajal 1918 - 1940"

Eesti Vabariigi teemaline näitus paljude kunstimuuseumi kogude ja erakogude põhjal

2. veebruar - 2. märts 2014

Kes meist ei teaks seda Eesti ajaloo kõige tähtsamat fotot - Jaan Poska kirjutab 2. veebruaril 1920. a alla Tartu rahulepingule. Kui paljud meist aga on tähele pannud maagilist aurat ümber küünlaleegi, mis valgustab ajaloolist hetke, Eesti saatusepaberit ja Jaan Poska nägu? Maailmas pole kuigi palju dokumente, mis on ühtlasi kunstiteosed. See fotodokument seda kindlasti on. Ning nii pole imestada, et küünlapäeval, 2. veebruari videvikutunnil avaneva näituse "EESTI WABARIIK 100" üheks naelaks ongi Armin Lombi ülesvõte Tartu rahu sõlmimisest.

Lugeja võib ehmatada - meie riigi sajanda sünnipäevani on ju jäänud veel neli aastat, ega Uue Kunsti Muuseum pole midagi segi ajanud? Ei, oleme veel täie mõistuse juures! Aga näituseid "EESTI WABARIIK 100" tuleb meil neli. Sel aastal esitame valikut esimesel iseseisvusajal (1918 - 1940) loodud kunstiteostest. Tuleval aastal näitame okupatsiooniaastatel (1940 - 1990) nii kodu- kui välismaal sündinud eesti kunstnike teoseid. Ületuleval aastal aga jõuame taasiseseisvunud Eesti (1991 - 2016) kunstini. Neljas näitus "EESTI WABARIIK 100" avaneb juubeliaasta eelõhtul, 2017. aasta veebruaris ning seal eksponeerime laste ning noorte loomingut, pühendatud meie oma riigile.

Omariiklusele ja vabaduspüüdele pühendatud näitustesari tipneb 2017. aasta 6. detsembril avaneva ning 2018. aasta 24. veebruarini kestva väljapanekuga "4 x 100 VABADUS". Sellel nelja riigi - Soome, Leedu, Eesti ja Läti - 100. aastapäevale pühendatud kunstinäitusel püüame esitada nelja rahva parimate kunstnike saja aasta jooksul loodud teoseid. Pärast Pärnut liigub näitus Helsingisse, Tallinna, Vilniusesse ja Riiga. Loodame, et selle võimsa lõppakordiga saame avada ka Läänemere Kunstipargi peahoone Kontserdimaja ja jõe vahelisel kaldapealsel.

Käesoleval näitusel on väljas teosed järgmistelt kunstnikelt:
Eduard Wiiralt, Konrad Mägi, Eduard Ole, Hando Mugasto, Lydia Nirk-Soosaar, Kaarel Liimand, Villem Ormisson, Peet Aren, Jaan Vahtra, Karl Herman, Richard Uutmaa, Juhan Muks, Maksimilian Maksolly, Armin Lomp, Aleksander Kulkoff ja Paul Burman.

Lisaks kujutavale kunstile esitleb Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum Eesti Wabariigis valmistatud pille. Aastad 1918 – 1940 tähistavad eesti klaveriehituse „kuldaega“. Siis tehti omamaiste klaverite tootmises nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne hüpe. Arvestatavad positsioonid tulid ka rahvusvahelisel turul. Klaverieksport laienes Soome, Lätti, Leedusse, Poolasse, aga ka Palestiinasse, Süüriasse, Egiptusesse. Tänaste andmete kohaselt valmistati I Eesti Vabariigi ajal 24 erineva nimetusega klavereid. Neist 7 jõuavad Pärnus toimuvale näitusele.

Tänud meeldiva koostöö eest:
Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Viljandi Muuseum, Konstantin Pätsi Muuseum, Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli Muuseum, Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum, Pärnu Muuseum, Tiina Uutmaa, Olaf Esna, Rita Kroon, Sirje Helme, Lea Sillart, Risto Paju, Lea Hein, Külli Valk, Jaak Pihlak, Marika Oder, Elle Lees, Mariann Raisma, Alo Põldmäe, Paul Jõgi, Jaan Lepp, Kersti Hint, Eve Põldmaa, Pärnu Kunstide Maja.

Mark Soosaar
Uue Kunsti Muuseumi kuraator