Uue Kunsti Muuseumi näitused

Uued teosed Uue Kunsti Muuseumi kollektsioonis

TERE TULEMAST
UUE KUNSTI MUUSEUMISSE!

Oleme avatud iga päev 9 - 19.00!

Jooksvad näitused

Tulevik

Minevik


	ÜKS PILT VÕIB ÖELDA ROHKEM KUI TUHAT SÕNA Virve Aruoja Piltvaibad 27. jaanuar - 08. märts 2015 Virve Aruoja vaibanäitusel eksponeeritud vaibad on kootud aastatel 1980 - 2011 püsttelgedel, gobeläänitehnikas, villasest lõngast. Siit leiab värvirõõmsaid ja detailirikkaid pilte loodusest ja aiast, kuid ka unenäolisi motiive. Virve Aruoja (1922 - 2013) oli filmirežissöör („Näitleja Joller“, „Väike Illimar“, „Kolme katku vahel“, „Värvilised unenäod“, „Lõppematu päev“ jt, Lisa Virve filmidest leiab Eesti Filmi andmebaasist http://www.efis.ee/et/inimesed/id/157). Peale pensionile minekut 1977. a otsustas ta hakata gobelääne kuduma. Põhivõtted õpetas selgeks tuntud kunstnik Elgi Reemets, hiljem õpetas juba töö ise. 1978-1994 elas Virve Rootsis ning suur osa vaipadest valmis seal, inspireerituna koduigatsusest ja rahvusromantikast. Kavandid tegi vaipadele tütar Kristiina Hellström. 1994. a koliti teljed taas Tallinna, uue aastatuhande algul aga Hiiumaale Sarve külla, kus oli valmis saanud Virve ja Kristiina uus maakodu. Sealne loodus ja pere lemmikloomad – kümmekond lammast – ärgitasid uusi vaiba-mõtteid ning viimastel aastatel andsid ka vaibamaterjali. Vaibakavandina on kasutatud ka kunstnike töid – Kristjan Raua ja Ülo Soosteri pilte ja mitmeid Fred Jüssi fotosid tema lahkel nõusolekul. Virve Aruoja kootud vaipu on kokku 60 ringis – suuri ja väikesi. Umbes tosinajagu on neist ära kingitud, mõni üksik ka müüdud, ülejäänud on tütre kodus. Näituse kujundajad: Mae Kiviloo ja Kristiina Hellström

"Värvilised unenäod" Foto: Jüri Poljak, Filmiarhiiv "Värvilised unenäod" Foto: Jüri Poljak, Filmiarhiiv "Ühe suve akvarellid" Foto: Anton Mutt, ERR "Ühe suve akvarellid" Foto: Anton Mutt, ERR	Virve Aruoja filmikava 8. märtsil Virve Aruoja (1922 - 2013) näitles eelmise sajandi 40-ndatel aastatel Vanemuises ja 50-ndatel aastatel Tallinna Draamateatris, lavastas filme ja saateid üle kahekümne aasta nii Eesti Televisioonis kui Tallinnfilmis, elas seejärel pikemat aega Rootsi Kuningriigis ning oma elu lõpuaastatel kasvatas lambaid ja kudus piltvaipu Hiiumaal. Filmilavastaja vaibanäitus Uue Kunsti Muuseumis toob vaatajateni aastatel 1980-2011 gobeläänitehnikas kootud meistriteoseid. Siit leiab värvirõõmsaid ja detailirikkaid pilte loodusest ja aiast, kuid ka unenäolisi motiive. Naistepäeval, 8. märtsil on Virve Aruoja talendi austajatel hea võimalus tutvuda nii vaibanäituse kui ka Virve Aruoja filmiloominguga. Uue Kunsti Muuseum on näituse lõpetamise puhul kokku pannud väikese filmikava Aruoja linateostest: Kell 13.00 VÄRVILISED UNENÄOD (1974, mängufilm lastele, 60 min) Filmi rezhissöörid Virve Aruoja ja Jaan Tooming Väikese Kati mängukaaslasteks maal vanaema juures on nii külapoisid kui kogu loodus - loomad ja lilled, tuul ja kivid. Kati loitsib välja päikese ja hõljub lilleväljade ning kogu ilmamaa kohal. Tegelikkuse ja võlumaailma vahel ei ole spiire. Kas sama mäng on ka linnakodus võimalik? Kell 14.30 ÜHE SUVE AKVARELLID (1966, telemängufilm, 50 min.) Filmi rezhissöör Virve Aruoja Lilli Prometi jutustuse "Ühe suve suve akvarellid" (1961) ainetel. Lugu kunstiüliõpilasest (Aarne Üksküla), kes läheb suveks maale akvarellipraktikale ning üürib toa mereäärses majas. Vestlused vana majapidajannaga (Albiine Kausi) ning kohtumised esialgu pisut pirtsaka ja naiivse tütarlapsega (Helgi Ilo) ongi kui õrnõhulised akvarellid ühe kujuneva noormehe elus. Suve lõpuks on peategelase silmavaade palju kirkam... Lüüriline ja õrn lugu noore armastuse algusest ning eestiaegse põlvkonna hääbuvast elukogemusest. Kell 16.00 MINU NAINE SAI VANAEMAKS (1976, komöödia, 62 min.) Filmi rezhissöör Virve Aruoja Keskealine kirjandusõpetaja, kes vabal ajal luuletab, on harjunud olema oma pere, eriti abikaasa imetluse keskpunktis. Ühel ilusal päeval aga saabub majja lapselaps, kes röövib kõigi lähikondlaste kogu tähelepanu. Värske vanaisa osutub tõrjutuks ja otsustab majast lahkuda, olles kindel, et nii taastab oma endise positsiooni. Järgnevad üllatavad kohtumised ja valge-öö-romantika. Kuid öö möödub ja uus päev leiab poeedi koduukse eest, kus keegi ei näi olevat tema puudumist märganud... Naise osas Ita Ever. Virve Aruoja käe all on valminud pea 30 filmi, nende hulgas ka eesti esimene telemängfilm „Näitleja Joller“, aga ka „Väike Illimar“, „Kolme katku vahel“, „Lõppematu päev“ jpt. Pärast pensionile minekut 1977. aaastal otsustas Aruoja filmitööga hüvasti jätta ja hakata gobelääne kuduma. Põhivõtted õpetas selgeks mitmel tarbekunstialal tegutsenud Elgi Reemets, hiljem õpetas juba töö ise. Aruoja vaibad on kohati sürrealistlikud, aga alati rõõmsameelsed ja värviküllased. Kavanditena kasutas Virve Aruoja ka teiste kunstnike töid – Kristjan Raua ja Ülo Soosteri pilte ja mitmeid Fred Jüssi fotosid. Virve Aruoja jõudis oma eluajal kududa vaipu ühtekokku 60 ringis, nii suuri kui väikesi. Täname meeldiva koostöö eest filmipäeva korraldamisel Eesti Filmi Instituuti ja Eesti Rahvusringhäälingut.