|
EKSIIL
MAASTIKES
19.
jaanuar - 24. veebruar 2019
Marta Marce, Mireya Maso (Kataloonia) ja Urmo Raus
(Eesti)
Eesti
kunstnikud, kes peale 1905. aasta
revolutsiooni olid eksiilis oma poliitilise
meelsuse tõttu Ahvenamaal ja Norras
eksiilis, vaimustusid Skandinaavia maastike
ilust. Eksootilised eksiilmaastikud
vabastasid nad kodumaal valitsenud
akadeemilisuse kammitsatest ja see pagulus
viis eesti kunsti moodsasse ajajärku. Konrad
Mägi Norra maastikud on eesti kunstis
samaväärse tähendusega kui Cezanne’i
maastikud prantsuse omas.
Eesti
kunstiajaloos on vahest sümboolseim
eksiilmaastik Eduard Viiralti ”Lamav
tiiger”, mille kunstnik graveeris Pariisi
loomaaias 1937. aastal ja mis kujutab
eksootilist tiigrit põhjamaise kasemetsa
taustal. Teoses, kus loomaia vangipuur on
kunstniku poolt asendatud kodukaskedega,
peegeldub paguluses elamise vastuolulisus,
vabadus ja vangistus üheaegselt.
Näitus
“Eksiil maastikes” on kolmes erinevas
paigas, Barcelonas, Haagis ja Berliinis
tegutsevate eripalgeliste kunstnike kogemus
maastikest ja eksiilist. Need maastikud on
kujutatud väga erineval abstraktsiooni
tasandil. Osa realistlikumad, osa täiesti
abstraktsed.
Mireya
Maso elas aasta aega koos teadlaste
grupiga Antarktikas ning tema videod
kajastavad sümboolses maailma lõpus elamise
kogemust.
Barcelonast
pärit, Londonis õppinud ja praegu Berliinis
elava katalaani kunstniku Marta Marce
teoseid iseloomustab mängulisus,
emotsionaalsus ja teatud puhta
loomingulisuse otsing. Üks teoste sari, mida
Marce Pärnus eksponeerib, “Tabula Rasa”, on
inspireeritud samuti Berliinis eksiilis
elanud Arvo Pärdi muusikast. See 2018
valminud maaliseeria on Marce loomingus
vahest üks meditatiivsemaid.
Kultuurilooliselt tähenduslikest maastikest
inspiratsiooni saanud Urmo Rausi
maalid on mõtisklus maastikest, mis on olnud
pelgupaigad ja ühtlasi inspiratsiooni
allikad. Mont-Saint Victoire, Haagi düünide
motiivid ja eestimaised soosaared on osa
2017-2018. aastal valminud maaliseeriatest.
Samas on Urmo Raus ühendav lüli kolme
kunstniku vahel: Pariisis elades leidis ta,
lisaks kunstielu keskpunkti Pariisi enda
mõjudele, inspiratsiooni just katalaani
kunstnike värvi- ja materjalitunnetusest.
Näitust
toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Pärnu
Linnavalitsus
| 
