23. jaanuar - 08. märts 2015

Teine väljapanek sarjast, mis pühendatud meie riigi lähenevale suurjuubelile, toob kunstisõpradeni valiku viimase ilmasõja ajal ja sellele järgenud okupatsioonipäevil loodud kunsti. Peamiselt maalist ja graafikast koostatud näitus annab võimaluse võrrelda, millist kunsti pidid kodumaale jäänud loojad viljelema ning kuidas nad oma teostesse peidetud sümbolitega püüdsid seda suletud maailma seestpoolt purustada.

Näituse kuraatorid Mark Soosaar ja Jüri Hain tõid näitusele ka esindusliku valiku samal traagilisel perioodil sündinud pagulaskunsti. Pärnust pärit Karin Luts ning Arno Vihalemm elasid küll vabaduses, ent nende teostes peegeldub suur mure ning hingevaev kaotatud kodumaa pärast. Torontos elanud Kihnu naivist Jaan Oad oli oma maaliloomingus rõõmsameelsem, kodusaare kauni mineviku jäädvustamine kujunes mehe suureks elutööks. Samas pidi Eestisse jäänud naivist Paul Kondas tõe kuulutamiseks kasutama mitmetähenduslikke sümboleid ning allegooriat ega saanudki enne okupatsioonirežiimi kokkuvarisemist oma poliitilist maaliloomingut eksponeerida.

Kuni Stalin elas, pääses kodu-Eesti kunstnik näitustele vaid suurt juhti ja sotsialismipäikest ülistava loominguga. Mõnigi neist pingutas üle ja täna võivad tollased Evald Okase, Richard Sagritsa, Lepo Mikko, Juhan Muksi jt teosed mõjuda suisa naljakatena. Aga neis on ka piisavalt irooniat ning toda perioodi oma nahal tundnud inimeste jaoks omajagu peidetud traagikatki.

Hrushtshovi sula järel eesti kunstiellu astunud noorte maalijate Nikolai Kormashovi, Ilmar Malini, Enn Põldroosi, Jüri Arraku jt loominguga algab uus lehekülg, kus üsna julgete kompositsioonivõtete ning värvikombinatsioonidega avaneb totaalrezhiimi olemus ja kaasajooksikute pale. Samal ajal Läänes loodud eesti kunst on hoopis vaiksem, kandes endas nii lootuste kustumist kui leppimist meie rahva pooleks rebitud saatusega. Need motiivid kõlavad nii Eerik Haameri, Eduard Wiiralti kui Herman Talviku jt loomingus. Õnneks ei kustunud ka kaugel kodumaast tahe hoida elus omakultuuri, mille üheks oluliseks osaks olid nii maal kui graafika.

Näituse koostamisel olid meile suureks abiks Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Virumaa Muuseumid, Viljandi Muuseum, Kondase Keskus, Underi-Tuglase Kirjanduskeskus, kes lahkelt oma kogudest meistriteoseid Pärnusse lähetasid.

ERR uudis näituse avamiselt
(allikas: http://kultuur.err.ee/v/kunst/uudis/fb498e9c-4428-45c0-aca3-e0b6433af7d9)

NB! Rahvusvahelisel naistepäeval on meie näituste külastamine kõigile õrnema soo esindajatele tasuta!
Esmaspäeval, 9.märtsil on näitused tasuta üldhariduskoolide gruppidele.