|
Raskustes
suurlinnad:
Jaapani linnaprojektidest 1960ndatel
Arhitektuurinäitus
11. september - 13.
oktoober
Avamine 10. septembril kell 16.00
Arhitektuuri ja linna teemat laiemalt
vaadeldes heidab käesolev näitus värske
pilgu jaapani arhitektide ettepanekutele
1960ndail aastail, mil Jaapanis leidis aset
suurlinnade arengule pühendatud ideede ja
tegevuste õitseng. Kenzo Tange “Plaan
Tokyole-1960”, Kiyonori Kikutake, Kisho
Kurokawa, Masato Ohtaka, Fumihiko Maki, ja
Noboru Kawazoe metabolistlikud skeemid;
Arata Isozaki “Linnad õhus” – kõik need olid
linnastumisest tekitatud probleemidele
suunatud ambitsioonikad ideed. Olgugi
märgatavalt sarnased linna laienemise teema
käsitluses ja et need on loodud lühikese aja
jooksul omavahel üsna lähedalt seotud
arhitektide poolt, on need skeemid sisult
üksteisest väga erinevad. Neis erinevustes
on tajutavad linnastumisprotsessist tingitud
toimetulekuraskused.
Oma vägagi ambitsioonika olemuse tõttu
kalduti nende ettepanekute esilekerkimist
pidama erijuhtumiteks. Tegelikult võib seda
vaadelda kui vaid üht aspekti laiemast
linnateemalise uue visiooni otsingust, mis
tõuseks kõrgemale moodsast arhitektuuri
ajastust, mida iseloomustab üleilmne
ühesuguste ehitiste vohamine. Kuigi
1960ndate Jaapanis on nii radikaalsed
ettepanekud haruldased, võib samal ajal
mitmeis maailma paigus leida võrdväärseid
plaane. Linnade laienemiseperspektiivist,
mis käis kaasas moderniseerimisega kui
maailma ajaloo nähtusega, on Jaapani
ettepanekud vastused paljude maade ühistele
muredele. Kaugeltki mitte ainult
minevikunähtusena on linnastumise probleem
kasvanud aja jooksul intensiivsemaks. ÜRO
hinnangul oli aastaks 2010 maailma
rahvastikust 50% linnaelanikud (Maailma
urbaniseerumise väljavaated: 2007 Rahvastiku
andmebaas redigeerimine). Vajadus maadelda
kiire linnastumise pretsedenditute
probleemidega konkreetsete meetmete abil,
Tokyo näitel, see linn teadvustas neid
probleeme võrdlemisi varakult, ja
lahendusettepanekute abil, mis otseselt
nende probleemidega vastakuti seisid, võime
piiritleda väljakutseid ja raskusi
kaasaegses linnas üleilmse nähtusena.
Vaadeldes ülalmainitud ettepanekuid
juhtumiuuringutena on käesolev näitus
kujundatud tõstatama võtmeküsimusi, mis on
omased Tokyole kui maailma kõige
rahvarohkemale kuhjatisele, rakendub näitus
samas ka spetsiifilistele olukordadele antud
maades, kus see on üles pandud.
Naohiko Hino
Näitus toimub koostöös Jaapani Fondi ja
Jaapani Suursaatkonnaga. |