Lugupeetud kunstisõbrad, Pärnu linna elanikud ja külalised, austatud Pärnu Linnavalitsus!

Anname teada, et tänu rahvusvahelistele ekspertidele ja kodumaistele arhitektidele õnnestus  avada avalik diskussioon, mille sihiks on leida sobivaim asukoht ja ruumiprogramm kunstimuuseumi uuele hoonele, mis on Pärnu linna arengukava 2035 üks investeeringuobjekte.

15. augustil toimunud paikvaatlustele Pärnu jõe ja Pärnu lahe kallastel järgnes 16. augustil ajurünnak Uue Kunsti Muuseumis.  Kõik sõnavõtnud tõdesid, et Pärnu vajab XXI sajandi ehituskunsti sümbolehitust nagu näiteks juhtus Bilbaos, kus Frank Gehry projekteeritud kunstimuuseum muutis monotoonse tööstuslinna visuaalselt atraktiivseks, huviväärseks  kogu suure maailma jaoks. 

Arhitekt ja urbanist, kaks aastakümmet linnapeana Malmöt juhtinud Ilmar Reepalu rõhutas, linnakodanikke on kindlasti vaja kaasata parimate lahendusteni jõudmiseks. Tuginedes omaenda kogemustele Malmös mahajäetud  sadama- ja tööstusalade elustamisel, soovitas legendaarne linnapea Reepalu anda avalikku kasutusse Sauga jõe suudme piirkonnas tekkinud tühjad sadamad  ja täita need  kultuuriga. Malmös on kaks kunstimuuseumit ja arvukalt kunstihooneid. Kultuuri pole kunagi liiga palju, sõnas Ilmar Reepalu. 
 

Kumu kunstimuuseumi projekteerinud Pekka Vapaavuori rõhutas, et uue muuseumihoone asukoht peab olema võimalikult lähedal linnasüdamele. Sellega nõustusid pea kõik kõnelejad, välistades nii väljapakutud asukohad merekaldal Rannahotelli naabruses ja Valgerannas.  Läti noor ehituskunstnik Austris Mailitis, hiljuti Hiinas valminud budistliku hiigeltempli autor,  suunas oma pilgu Pärnu jõe põhjakaldale ning väitis, et sealne Suursilla ja Siimu silla vaheline ala on linnasüdames, mis võiks edaspidi  hakata dialoogi pidama lõunapoolse vastaskaldaga. 
 

Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov, Pärnu kesklinna koolide spordihoone autor, tuletas koosolijatele meelde, et Pärnu linn sündis paigas, kus meri kohtub jõega. Nii jõgi kui meri on ajaloolised kaubateed. Kahjuks on aga linn juba pikemat alatähtsustanud jõge, mis voolab läbi linnasüdame. Euroopa Arhitektide Nõukogu juhatuse liige Indrek Näkk pidas parimaks kunstimuuseumi asukohaks Haapsalu maantee mõttelist pikendust Siimu silla juures, sest  just sellelt tänaseks võsastunud poolsaarelt avanevad parimad vaated linnasüdame tornidele ja ka merele. Samuti on asukoht ise väga hästi nauditav jahtklubi juurest, reisisadamast ja Suursillalt. 
 

Mitmed kõnelejad eelistasid aga siiski Pärnu sadama Jannseni kaid, kust avaneb majesteetlik vaade muulidele ja Pärnu lahele. Ka sellesse piirkonda kunstimuuseumi rajamisel  on väga kõrged nõudmised, sest siin asub meie ärkamisaja häll - Jannseni ja Koidula kodu. Kunstimuuseum ei tohi varjutada vaadet merele Koidula muuseumi juurest   ning samas peaks uus muuseum kerkima eriti väljapaistva arhitektuuriteosena kuna ta asub Pärnu mereväravas, kõigi linna saabuvate ja lahkuvate aluste vaatesektoris.
 

Värskust ajurünnakusse tõi Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige, tegevarhitekt Jaak Huimerind, kelle arvates on muuseumi parim asukoht Kontserdimaja vahetus läheduses. Huimerind eelistab kohta sama kai ääres, kuhu loodetavasti kerkib peagi Läänemere Kunstisadam. Kui täpsem olla, siis kai idapoolses otsas, kus praegu asuvad nõuka-aegsed autogaraažid.  Pärnut hästi tundva arhitekti arvates iga uus avalikkusele suunatud hoone linnasüdames tugevdab organismi nimega Pärnu linn. Pärnu Kunstikooli direktor Kristel Kallau sekundeeris Huimerinnale, sest temagi arvates peaks kunstimuuseum-kunstikool paiknema õpilastele võimalikult kättesaadavas kohas. 
 

Kuigi linnavalitsuse ja volikogu liikmed olid kutsutud tutvustama Linnagalerii jaoks mõeldud Kunstihoone kavandit, mis peaks kerkima bussijaama lähikonda,  teisele poole Pikka tänavat, siis seda esitlust kahjuks ei toimunud ja ajurünnaku algust vaatles vaid üks volikogulane. Küllap on Pärnu raad aru saanud, et kunstihoone (kunstihall) ja kunstimuuseum on kaks ise asja. Esimene on näitusemaja väljapanekute korraldamiseks, teine aga vastavalt kehtivale muuseumiseadusele asutus, mis tegeleb kunstiteoste kogumise, uurimise ja eksponeerimisega. Seega peavad muuseumil olema nõuetele vastavalt vormistatud kollektisioon ja rahvusvahelisel tasemel hoidlad.  Muuseumis tehakse teadus- ja haridustööd ning seal eksponeeritakse  nii oma kollektsiooni kuuluvaid kui teistest muuseumitest deponeeritud teoseid. Ajurünnakul Uue Kunsti Muuseumis tuli avalikuks, et Eesti Arhitektide Liit ei toeta linnavalitsuse otsust koondada kogu Pärnu linna kunstielu Linnagaleriisse, paigutades see ilma ekspertidega arutamata Kunstihoonesse ärikvartalis.
 

Lisaks Uue Kunsti Muuseumi hoonele uue asukoha otsimisele oli kõne all ka uue maja ruumiprogramm. Senised kogemused 600m2 ekspositsioonialaga hoonest Esplanaadi 10  kõnelevad vajadusest ehitada vähemalt 1500 - 2000m2 suuruse näitusealaga,  ca 1000m2 hoidla ja tööruumidega, 500m2 auditooriumiga (kinosaal), 100m2 kunstiraamatukoguga, 800m2 hariduskeskusega (kunsti- ja arhitektuurikool), ca 400m2 fuajee, garderoob, kohvikuga, 100m2 video- ja filmoteegiga, 100m2 administratsiooni ruumidega, 120m2 tehniliste abiruumidega hoone. Ühtekokku on muuseumimaja netopind seega ca 4500 - 5000m2, mis tänaste ehitushindades teeb hoone maksumuseks ca 5 - 6 miljonit eurot.  Hoone tuleks projekteerida selliselt, et seda saab ehitada etapiliselt.  Väga oluline on, et hoone ümber oleks ca 1 - 2 hektarit loodust või avatud ruumi suuremõõtmeliste väliekspositsioonide jaoks.  
 

Ajurünnakust  jäid kõlama järgmised mõtted:

1. Pärnu linnasüdant tuleb vaadata laiemalt kui vaid bussijaama, ärikvartali ja vanalinna piirkonda. Olgugi, et Daugava on kordades laiem Pärnu jõest, tasub eeskuju võtta Riiast. Rahvusraamatukogu ja pankade paigutamine ajaloolisest vanalinnast läände jäävale  Daugava vastakaldale annab linnasüdamele uue ja suurjoonelise mõõtme ning võimaldab väärikalt eksponeerida XXI sajandi ehituskunsti.  Moodsa Pärnu arendamisel tuleks järgida nende linnade kogemusi, kes on osanud jõge, järve või merelahte kasutada linnasüdant siduva ja rikastava  veepeeglina. Nende linnade  nimekiri tuleb väga pikk, alates Londonist, Pariisist, Prahast ja lõpetades samale teele asunud Tartuga...
2. Avades avaliku arutelu Pärnu kunstimuuseumile parima asukoha leidmiseks loeme oluliseks kõigi osapoolte kaasamist. Peame silmas Pärnu elanikke, kunsti- ja ehituseksperte, kohaliku omavalitsuse ja riigi esidajaid. Iga arvamus ja visioon on teretulnud. 
3. Kavandatav muuseum ja selle ümber tekkiv ruum ei ole oluline üksnes turistidele „turundatava“ monumentaalse maamärgina, vaid läbi eri programmide ja tegevuste mõeldud ikkagi ka linnakodanikele, olles kohaliku kultuurielu üheks väga oluliseks katalüsaatoriks ja rikastajaks.
4. Siiani arutletud asukohad pole kellelegi siduvad, kõigi vaatlusel olnud kinnistute omanikud võivad olla kindlad, et nende omandit kaitseb Põhiseaduse § 32 (allpool). Tegemist on vaid linnaruumi teoreetilise mõtestamisega. Soovime luua Pärnusse rohkem  avalikku ruumi ja tuua siia rohkem maailmakunsti ning  tipparhitektuuri.
5. Alustada läbirääkimisi Eesti Arhitektide Liidu, Pärnu Linnavalitsuse ja Kultuurkapitaliga rahvusvahelise arhitektuurikonkursi korraldamiseks, eesmärgiks leida originaalseim ja samas Pärnu ning Eesti omapära kandev visioon Uue Kunsti Muuseumile.

Täname kõiki eksperte ja huvilisi, kes leidsid aega tulla Pärnusse 15 - 16. augustil 2018, kes jagasid oma kogemusi ja visioone meiega.

SA Uue Kunsti Muuseumi nõukogu liikmed:

Eda Tuulberg

Eleka Rugam-Rebane

Indrek Näkk

Jaan Elken

Kristel Kallau

Mark Soosaar

SA Uue Kunsti Muuseumi juhataja

Marie Virta

17.augustil 2018 Pärnus     
 

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32 

Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus.
 

Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.