19. jaanuar – 24. veebruar 2019
Marta Marce, Mireya Maso (Kataloonia) ja Urmo Raus (Eesti)
Eesti kunstnikud, kes peale 1905. aasta revolutsiooni olid eksiilis oma poliitilise meelsuse tõttu Ahvenamaal ja Norras eksiilis, vaimustusid Skandinaavia maastike ilust. Eksootilised eksiilmaastikud vabastasid nad kodumaal valitsenud akadeemilisuse kammitsatest ja see pagulus viis eesti kunsti moodsasse ajajärku. Konrad Mägi Norra maastikud on eesti kunstis samaväärse tähendusega kui Cezanne’i maastikud prantsuse omas.
Eesti kunstiajaloos on vahest sümboolseim eksiilmaastik Eduard Viiralti ”Lamav tiiger”, mille kunstnik graveeris Pariisi loomaaias 1937. aastal ja mis kujutab eksootilist tiigrit põhjamaise kasemetsa taustal. Teoses, kus loomaia vangipuur on kunstniku poolt asendatud kodukaskedega, peegeldub paguluses elamise vastuolulisus, vabadus ja vangistus üheaegselt.
Näitus “Eksiil maastikes” on kolmes erinevas paigas, Barcelonas, Haagis ja Berliinis tegutsevate eripalgeliste kunstnike kogemus maastikest ja eksiilist. Need maastikud on kujutatud väga erineval abstraktsiooni tasandil. Osa realistlikumad, osa täiesti abstraktsed.
Mireya Maso elas aasta aega koos teadlaste grupiga Antarktikas ning tema videod kajastavad sümboolses maailma lõpus elamise kogemust.
Barcelonast pärit, Londonis õppinud ja praegu Berliinis elava katalaani kunstniku Marta Marce teoseid iseloomustab mängulisus, emotsionaalsus ja teatud puhta loomingulisuse otsing. Üks teoste sari, mida Marce Pärnus eksponeerib, “Tabula Rasa”, on inspireeritud samuti Berliinis eksiilis elanud Arvo Pärdi muusikast. See 2018 valminud maaliseeria on Marce loomingus vahest üks meditatiivsemaid.
Kultuurilooliselt tähenduslikest maastikest inspiratsiooni saanud Urmo Rausi maalid on mõtisklus maastikest, mis on olnud pelgupaigad ja ühtlasi inspiratsiooni allikad. Mont-Saint Victoire, Haagi düünide motiivid ja eestimaised soosaared on osa 2017-2018. aastal valminud maaliseeriatest. Samas on Urmo Raus ühendav lüli kolme kunstniku vahel: Pariisis elades leidis ta, lisaks kunstielu keskpunkti Pariisi enda mõjudele, inspiratsiooni just katalaani kunstnike värvi- ja materjalitunnetusest.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital ja Pärnu Linnavalitsus
