Kristiina Kaasik KUHU LÄHED? QUO VADIS?

Teos Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituselt GLOBAALNE /LOKAALNE.

29.03.2020

Kristiina Kaasik
„KUHU LÄHED?/QUO VADIS?“
akrüül, lõuend, 2020
Kristiina Kaasik on pealkirjastanud oma uue, 2020 valminud poolabstraktse värvipalangu väga konkreetse küsimuse vormis – „Kuhu lähed?“. Vaevalt, et kunstnik peab silmas vaataja füüsilisi trajektoore planeedil Maa, riigis nimega Eesti vmt. Küsimus on mõeldud pigem empaatilise metafoorina planeedi ökoloogilise seisundi küsimuses, või siis vaataja isikliku sisedialoogi aktiveerimiseks olemise ja kõiksuse teemadel. Üksikindiviidi jaoks on tema eksistents nii ehk teisiti ajaliselt piiritletud – inimene on surelik olend.
Kaasiku taevasi katedraale kujutavatel sümbolistlikel maalidel on läbi punaste, siniste ja kollaste võlvide, kontraforsside, basiilikate ja triumfikaarte ning hallikas-roosade oreoolide abil kujutatud fantastilist, füüsiliselt mitte-eksisteerivat arhitektuuri. See pole patune allilm, vaid vaimsete praktikate sihikindla harrastamise tulemusel lunastatud pilet kõrgematesse sfääridesse. Kaasik on imeteldav, tõeliselt nö vana aja ja eetikaga maalija, tehniliselt ei tee ta elu endale lihtsaks – peene pintsliga lõuendile kantud värv on nüansirikas ja otsekui vibreeriv, siin ei ole ühtegi nö sulitempu, ehk moodsa kiirmaali võttestikku, mis iseloomustab uut põlvkonda. Ka ei sega ta õlivärvi põrmugi vedelaks, tiheda konsistentsiga õlivärviga töötamine on midagi belgia gobeläänide loomise sarnast, iga ruutsentimeeter ja detsimeeter on siin avastusterohke ja elamusi täis. Ja mis peamine, neid töid võibki jääda imetlema, sest nad ei jookse nädala –paariga informatsioonist tühjaks.
Kaasik on alates stardist 1960-ndatel, rühmituse ANK koosseisus, läbi elanud mitmeid metamorfoose (tal on olnud ka samanimeline maal), kord on tema looming aktuaalsem ja kriitikute lemmikuks, siis jälle justkui tagaplaanil, kuid tegelikult on ta veenvalt püsinud kord valitud teel, ka kiindumus puna-halli koloriiti pole aastatega muutunud. Kristiina Kaasik maalib vajadusest, ja selle tunneb pühendunud kunstivaataja ära. Sest valemängijaid on kunstiväli täis.
Olete hoiatatud, ja olge hoitud!

Jaan Elken – kuraator