Eesti Maalikunstnike Liidu 2024 aastanäitus
KUSAGIL – ÜLE VIKERKAARE / Somewhere, over the rainbow
06.04.-26.05.2024
“Someplace where there isn’t any trouble. Do you suppose there is such a place, Toto? There must be. It’s not a place you can get to by a boat, or a train. It’s far, far away. Behind the moon, beyond the rain” küsis Dorothy/Judy Garland oma koeralt Toto, 1939 a filmis “Võlur Oz”.
Krestomaatiline film ja selle nimilugu “Somewhere, over the rainbow …” on järgneva poolsajandiga kujunenud kõigi rõhutute ja põlatute, ka seksuaalvähemuste vapihümniks. Muinasjuttudel on ärevatel aegadel nõudlust, sest üldjuhul hoiavad nad üleval lootust õnnelikule lõpule.
1939 aastal oli suur sõda oli Euroopas juba alanud, poliitiline turbulentsis üpris sarnane hetkeolukorrale, kui välja arvata tõsiasi, et inimtegevuse tulemusel küpsenud ülemaailmne ökoloogiline kriis on muutnud taustsüsteemi veel haavatavamaks. Geopoliitiline imperialism ja (suur)riikide etteotsa trüginud/trügivad diktaatorlike ambitsioonidega juhid olid nii 1939, ja on ka nüüd.
Kunstnikke igavesti kannustav ambitsioon muuta maailma, või vähemasti panustada arengusse, saab ärevatel aegadel “reality check“i kogemuse võrra rikkamaks – muuta saab heal juhul iseennast, kui sedagi. Või toimuvad need muutused rohujuure tasandil, ilma trummipõrinata, esteetiliste kategooriate abil?
Rahvusvahelisel maaliskeenel on tervete seni kaasamata piirkondade või koguni maailmajagude maalikunst saanud vitamiiniks ja/või suunanäitajaks, metropolide nö värsked ideed viimastel aastakümnetel põhinevad suuresti maailma erinevate regioonide kultuuriliste eripärade kaasamisel. Nii nagu varasematelgi aastasadadel ja -tuhandetel on just kunstnikud need pioneerid, kes assimileerivad ja kodustavad eksootilisi ja/või esteetilisi laene võõrastest kultuuridest – teatud reservatsiooniga võib kunstnikke pidada rahvusvahelise globalismi agentideks.
Maalikunsti hinnatud eripäraks oli ja jääb elava inimese uudishimulik pilk ümbritsevale, empaatia kõige elusa suhtes, seega ikkagi poolte valimine.
Näitusele on oodatud nii traditsiooni tsiteerivate, aga samuti ka lõhkuvate võtete abil taasloodavad simulacrumid, mille siin ja praegu tunnetuse olemasolust saame kindlalt aru alles distantsilt, seega tulevikus.
Maalikunstnik, Sinu võimuses on ehitada õhuloss, või ehitada sild vikerkaare taha – mis iganes see metafoor konkreetselt Sinu jaoks ka tähendaks.
Aastal 2024 on maailm üpris sarnane 1939 aastale, justkui poleks mitte millestki midagi õpitud, tehnilisele progressile ja loodud kultuurimassiivile vaatamata. Võlur Oz, üks esimesi täispikke muusikalisi värvifilme, ei suutnud ära hoida Teist maailmasõda.
Näitusel osalevad:
Rain Ader, Vano Allsalu, Stanislav Antipov, Ivi Arrak, Līva Blumfelde, Cristelll, Jaan Elken, Herlet Elvisto, Pille Ernesaks, Ineta Freidenfelde, Evi Gailit, Jenny Grönholm, Lemme Haldre, Hele, Mirjam Hinn, Sergei Inkatov, Ilona Januliene, Liisa Jugapuu, Eva Jänes, QBA Martin Kaares, Kaie Kal, Kalli Kalde, Erki Kannus, Anniki Kari, Anna-Liisa Kilk, Veiko Klemmer, Liis Koger, Katrina Kolk, Ilmar Kruusamäe, Eve Kruuse, Liisa Kruusmägi, Piret Kullerkupp, August Künnapu, Vilen Künnapu, Anna Kõuhkna, Andro Kööp, Mati Kütt, Tarrvi Laamann, Leekpea, Ida Lepparu, Silvi Lepparu, Liivia Leškin, Philiph Arvo Luik, Ivika Luisk, Helle Lõhmus, Liia Lüdig-Algvere,Vitali Makar / Macari /, Andrei Maksimjuk, Lilian Mosolainen, Liisa Mudist, Marju Must, Peeter Must, Anu Muiste, Marko Mäetamm, Karl-Kristjan Nagel, Mall Nukke, Tiina Ojaste, Kairit Orgussaar, Ulvi Oro, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Riin Pallon, Per William Petersen, Sirje Petersen, Sirje Piir, Miina Barrera Pinochet, Vassa Ponomarjova, Tiit Priidel, Tiiu Rebane, Piret Rohusaar, Maija Purgaile, Riina Rillo, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Kaia Rähn , Maris Siimer, Kaja Sikk, Sandra Sirp, Ksenia Sulaeva, Urve Sunny-Dzidzaria, Maret Suurmets Kuura, Anatolijs Zelčs, Santa Zukker, Karl-Erik Talvet, Merike Tamm, Evi Tihemets, Jane Tiidelepp, Margus Tiitsmaa, Lea Tomson, Minna Toots,Külli Trummal, Mart Trummal, Heli Tuksam, Maris Tuuling, Maria-Kristiina Ulas, Manfred Vainokivi, Eve Valper, Einar Vene.
Näituse toimkond: Jaan Elken (näituse idee, koostamine ja kujundus, EML), Tiiu Rebane (näituse produtsent, EML), Marie Virta (UKMi poolne korraldus)
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pärnu Linnavalitsus, Kultuuriministeerium.
MAALITUD EESTI
06.04.-30.06.2024
Pallaslase Lydia Nirk-Soosaare maalinäitus.
Maria ja Peeter Nirgi perre sündis Viljandis 30. juunil 1908 tütar Lydia. Temast vanemad olid õed Nadja ning Tiina, vennad Boris ning Sergei. Noorem õde Kiira oli veel sündimata. Olgugi, et isa Peeter teenis leiba voorimehena ning ema Maria koduõpetajana, suutsid vanemad aidata kõigil lastel omandada hea haridus.
Lydia õppis aastatel 1928 -1936 Pallases Villem Ormissoni ja Ado Vabbe ateljeedes. Peagi jõudsid Lydia Nirgi teosed nii Eesti Kunstnike Liidu aastanäitustele Tallinnas.
Märtsiküüditamise aastal heideti Lydia Nirk-Soosaar ENSV Kunstnike liidust välja kui kodanlik natsionalist. Alates 1970-ndatest võeti Lydia poeetilisi maastikumaale taas eesti kunsti aastanäitustele Tallinnas. Järgnesid soolonäitused Viljandis, Haapsalus, Pärnus ja Tallinnas. Kunstnike liit võttis tagasi oma kadunud tütre 1990. aastal.
Kunstnik Lydia Nirk-Soosaar lahkus taevastele maastikele 1995. aasta maarjakuus.
Uue Kunsti Muuseum
avatud K-P 11-18.00
Rüütli 40a, Pärnu
