Vano Allsalu KUU OLI PÄRL

Vano Allsalu väikseformaadiline abstraktsioon „Kuu oli pärl / Moon Was a Pearl“ (2018) on hea näide, kuidas reproduktsioon võib kadudeta edastada originaali värvipaletti, või koguni seda võimendada. Kuuludes meie parimate koloristide sekka, oli kunstnik 1990-ndate lõpus ja nullindate alguses tuntud just oma suureformaadiliste ja ülimalt pastoossete värvilaamade tõttu, mida oli lõuendile kantud hoogsate spaatlilöökidega. Nüüd on formaadid väiksemad, ja õli asemel akrüül. Võimalik, et akrüülvärvi tehnoloogilistest võimalustest lähtuvalt (akrüüli lahjendatakse veega) on värvikihid muutunud lasuurseks ja sulavaks, mis Allsalu puhul ei tähenda järeleandmist toonide sügavuses.
Kunstniku koloriit on aastatega muutunud rafineeritumaks, näiliselt „mitte kujutades“ kujutab ta nii mõndagi, vaataja saab aimduse looduse/kõiksuse liigirikkusest ja valguse/varju draamast. Pole tähtis kas inspiratsioon tuli eksootilisest lillepeenrast või merekorallidest – värvide lillakas-sinakas palett jõuab bordoopunase skaalani, teisalt on tumedus murtud kõikjalt läbi kumava maalisisese valgusega. Otsija leiab siit soovi korral lingi Tartu maalikoolile, ja see pole siinkohal etteheitena öeldud. Mõnetist sarnasust leiab kogemustega vaataja Põhja-Ameerika juhtiva, nö teise põlvkonna abstraktsionisti Joan Mitchelli loominguga (kunstniku kõrgaeg oli 1970/80-ndatel) Seda tüüpi abstraktne kunst pole katkestanud sidemeid traditsioonilise maaliga, sisaldades mikrotasandil loetavat järjepidevust nii koloriidis kui kompositsioonis. Sellisena eristub Vano Allsalu kunst nn kolmanda põlvkonna abtraktsionistide loomingust, kelle lõuendite/meetodite kirjeldamiseks on võetud kasutusele termin „plastmass-abstraktsionism“.

Lisainfo näitusest
Uue Kunsti Muuseumi kodulehelt:
https://mona.ee/eesti-maalikunstnike-liidu-aastanaitus-2020…/
ja Eesti Maalikunstnike Liidu kodulehelt:
https://www.maal.ee/post/lokaalne—globaalne

Näitust toetab: Pärnu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital