AsjotJegikjan

Ashot Jegikjan NAINE TÕUKERATTAL

Teos Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituselt GLOBAALNE /LOKAALNE.

15.04.2020

Ashot Jegikjan (1955)
NAINE TÕUKERATTAL, õli, lõuend, 2020
Ashot Jegikjan on üks erandlikemaid ja mängulisemaid kunstnikunatuure Eesti kunstiväljal. Professionaalse muusikuna on ta lõpetanud Jerevani konservatooriumi, vabakutselisena siinsesse kunstipilti on ta tõepoolest aga imbunud, ja mitte ainult maalijana – olles kõikjal ja õieti ei kusagil. Oma kulu ja kirjadega annab ta imetillukeses tiraažis välja ka luulekogusid ja paljundab CD-dele oma värssidele kirjutatud, enda viisistatud nukrameelseid ballaade.

Ashot Jegikjan on tuttav ka paljudele Tallinnat külastavatele välisturistidele – just tema väikeses formaadis pool-abstraktsed olustikustseenid jmt moodustavad parima osa näiteks Pika jala müüritisel oma töid müüvate tänavakunstnike loomingust .

Kes veel kui Ashot teab kunstnikuks olemise rõõmu ja viletsust uues Eesti Vabariigis? Aga ta ei kurda, vaid on tõsimeelne uue kodumaa patrioot, ja leiva lauale teenib ta ise – nõudmata/lootmata eesti maksumaksjatelt korjatud aktsiisituludele, mis Kultuurkapitali formaadis laiali jagatakse. Tegelikult on see ime, millise tulemuse annab taoline lillelapselik usk (maali)kunsti pühitsevasse toimesse, et see (fenomenina) sisetülidest ja intriigidest puretud kunstiväljal üldse võimalik on – Ashoti maalide prantslaslik kergus viib mõtted 20.saj modernismi alguskümnenditele, mis viiekümnendatega (suuresti aga juba II maailmasõjaga) järsu lõpu leidis.

Heatahtlik osavõtlikkus ja artistlikkus kiirgab iga tema öeldud sõnast, niisamuti ka pillatud pintslilöögist, justkui pooljuhuslikult (aga ometi kui täpselt ja esteetiliselt kaalutud) värvilaigust.

Jegikjan on ka üks paremaid koloriste siinsel kunstiväljal, veidi Põldroosi paremate aegade värviharmooniaid meenutav „Naine tõukerattal“ on ju värviliste hallide tulevärk! Ashot on viimastel aastatel asunud julgelt oma maalijakäekirja uuendama, endisest nö poeetilisest „realistist“, kes on iga argipäevas kogetud hetke nõus ja võimeline ülendama „pühapäevaseks“, on ta oma „mummuismiks“ tituleeritud nö pleki meetodil maalimist asunud lisaks ülevaatenäitustele näitama ka Haus galeriis.

Institutsionaalselt kaalukaim isiknäitus on kunstniku jaoks siiani olnud Tallinna Linnagaleriis, kuhu nüüdisajal ei saa kunstnik enam iseseisvalt aplikeeruda, vaid tuleb oodata kuraatori nö kutset.

Ashoti looming jõuab aasta-aastalt üha rohkemate inimeste, nii kunstnikest kolleegide kui vaatajate südamesse, tal on võime kõnetada paljusid, siirusest on paljud teinud kauba – Ashot on seda kogu aeg olnud, see on tema loomulik olek elus ja kunstis.

Jaan Elken – näituse kuraator

Lisainfo näitusest
UKM kodulehelt:
http://mona.ee/eesti-maalikunstnike-liidu-aastanaitus-2020…/
ja Eesti Maalikunstnike Liidu kodulehelt:
https://www.maal.ee/2020-globaalne

Näitust toetavad: Pärnu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital

Comments are closed.