A.Koort

Andres Koort PILVE FAILID

Teos Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituselt GLOBAALNE /LOKAALNE.

01.05.2020

Andres Koort (1969)
PILVE FAILID, segatehnika, lõuend, 2020

Käesoleva töö pealkiri räägib küll pilve failidest, tõenäoliselt on tegu siiski digitaalses pilves asuva hoidlaga, mis sest, et kallutatud horisontaalide jada viib mõtte Aasia maadele tunnuslikele, piki mäekülgi jooksvatele terassidele. Kultuure, mida sellistes rippuvates aedades kasvatatakse on mitmeid, alates riisist kuni teepõõsasteni.
Abstraktne kunst on küll Euroopa modernistlike arengute apoteoos, mis sõjajärgsetel aastatel leidis omaksvõttu eelkõige USA-s, nii et sealt edasi on suuri lagedaid värvivälju seostatud just New Yorgi koolkonnaga (kuigi ka Itaalias või Prantsusmaal olid 1950-ndad ja 1960-te alguseski veel minimalistliku monokroomse maali aastad). On sümptomaatiline, kuidas kommunismist nakatunud maades kaasnes eliidi hävitamisega samaaegselt ka kunstikultuuri allakäik ja rafineeritud maitse kadu. Abstraktse kunsti tõrjumine kodanikuvabadusi mitte millekski pidavate totalitaarsete režiimide poolt näitab abstraktse kunstilaadi kui vaba mõtte sünonüümi keskset positsiooni kogu kunstikultuuris toimunud ja toimuva mõistmiseks.
20.sajandi poliitiliste mullistuste ja maailmasõdade kõrvalefekt oli sajandi teises pooles kultuurilise konvergentsi kiirenemine, globaalne massikultuur suutis üpriski edukalt jõuda ka raudse eesriide taha, näiteks suletud Ida-Euroopani. Aasias jäid jäigad ideoloogilised jaotused püsima, osaliselt tänase päevani ja Mandri-Hiina jäi aastakümneteks üleilmastumisest kõrvale, kui nõukogude massikultuuri mõju välja arvata. Seevastu Jaapanisse, Lõuna-Koreasse (Hiina puhul Taiwanisse ja Hongkongi) jõudsid 1950-ndate ameerikameelse abstraktse kunsti ideed.
Aasia kultuurides olid minimalistlikud värviväljad, detailide nö igavatel kordusel põhinev esteetika juba sajandeid kasutusel. Kui Jaapani või Hiina riisiportselani mõningad viie-seitsme sajandi tagused vormid rabavad nüüdki oma kaasaegsusega, tühistades vahepealsed stiilitõmblused (nii et Bauhausi vormimaagidki epigoonideks taandatakse), siis just oriendi meistrite loodud ja nö tuunitud uuem abstraktne kunst on viinud käsitlused abstraktsest värviväljast täiesti uuele, ajatule tasemele. Miks ma sellest kõigest räägin? Mulle tundub, et Koorti maalidesse adopteeritud minimalistlik askees on puhtalt oriendi tõugu transtsendentaalne zen-mõtisklus, selline omapärane kultuurinomadismi vorme.
Andres Koorti askeetlik minimalism (või minimalistlik askees – mida primaarseks pidada?) on üldse üks radikaalsemaid maalijapoose siinsel kunstiväljal. Tõsiseltvõetavuse tagab sellise laadi puhul aeg. Kõigepealt see aeg, mis on kulunud teostamisele (mingil kombel salvestub see nähtavatesse ja mittenähtavatesse värvikihtidesse), eelkõige aga aeg, millise perioodi jooksul on meditatiivseid kunstipraktikaid harrastatud. Publik vajab harjumist, nii nagu autor vajab reviiride kompamist, positsioonide kindlustamist – väga sobilik sõna on peenhäälestamine. Koorti maalide sumedad maalipinnad omavad vaid vaevu äratuntavaid faktuurseid tunnuseid, laad jätab tõenäoliselt suure osa maalikunsti hindavaid inimesi ükskõikseks, näiteks mõjub üldiselt askeetlikuks peetud Mark Rothko`gi looming Koort kõrval paljusõnalisena. Kõige mõjuvamad, alateadvuse kaudu ajju tungivad helindid ongi väidetavalt vaid kahe duuri, maksimaalselt kolme duuri lood. Maagia peitud lihtsuses – mida saad sa (tahvel)maalilt ära võtta, et ta veel pilt oleks? Kohati on Koort jätnud alles ainult alusraami ja lõuendi koos kruntvärviga. Selliselt „vabastatud“ lõuendi pind alustab omaenda eluga. Ruumis asuvate inimeste ja teiste objektide varjud, inimeste liikumisest põhjustatud refleksid – kõik seni vähetähtis saab mõõtmatult olulisema tähenduse. Sellisena on need maalid võimelised peatama korraks ka aja, ja visualiseerima kasvõi kella tiksumise ajatu rütmina.
Koort ei kahtle, ilma usuta taolist kunsti ei tee, või kui, siis lammutab see varem või hiljem isiksuse – ilma inimese mõõtmeta pole kunstis millelgi mõtet!

Jaan Elken – kuraator

Lisainfo näitusest
UKM kodulehelt:
http://mona.ee/eesti-maalikunstnike-liidu-aastanaitus-2020…/
ja Eesti Maalikunstnike Liidu kodulehelt:
https://www.maal.ee/2020-globaalne

Näitust toetavad: Pärnu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital

Comments are closed.