„Dialoog“ on Mari Roosvalti (s 1945) ja Jaan Elkeni (s 1954) kunstnikuteest tehtud valiknäitus, enamik tõid mahub viimase 25 aasta loomingu sisse, paari erandiga 1990-ndatest.
Näituse tööversiooni pealkirjaks oli KAART JA TERRITOORIUM: point of (no) return, mis aga töö käigus sai asendatud kompaktsema DIALOOGiga, sisu jäi samaks. Tööversiooni toorlaenuline, ‘geopoliitiline’ konstruktsioon aitas käsitletavat materjali kaardistada – kunstnike hoidlate põhjal annab siiani vägagi erinevaid lavastusi teha.
Mõlema kunstniku loominguline aktiivsus, teiste sõnadega näitustel esinemiste tihedus on olnud suur, olles üheks põhjuseks, miks käekirjad/maalimaneerid on endiselt work-in-progress etapis.
„Totaalne muutumine“ tuleks reljeefsemalt esile, kui käsitletav periood maksimaalselt pikaks venitada, kuid isegi veerand sajandi katkendlik sobitamine UKMi teise korruse ruumidesse sunnib välja jätma terveid peatükke.
Hüperrealistina 1978 a Tallinna Kunstihoone kevadnäitusel debüteerinud Jaan Elkeni kõikides tolle perioodi maalides („Koidula ja Leineri tn nurgal“ (1977/1978) , „Allkirjata“ (1978) jt) leidus ohtralt pastoosse värviga uljaid spaatli- ja pintslitõmbeid, tuubist pigistatud värviga kirjutamist, lõuendipinnale kleebitud paberblanketi ja fotoposteri jt ekspressionismi võtteid.
Mari Roosvalti näitustetegevus algas mõnevõrra varem, samuti 1970-ndatel, Roosvalti esimene isiknäitus Tallinna Kunstisalongis oli 1979 (Elkenil sealsamas 1980), uusasjalikes vaikeludes ja figuraalsetes seadetes on tagantjärgi kõnekaks muutunud geomeetrilise kunsti võtestikus stafaazh ja abstraktse kunstiga sina peal olemine („Vanad esemed“, 1981; „Punased toolid“ 1981)
Abstraktne kunst ehk absoluutne kunst (nagu abstraktset ekspressionismi on ka nimetatud) võitis endale 1980-ndate lõpust uue hingamise eesti maaliväljal, samavõrd mugandus ja/või muteerus ta kunstivälja kirjutamata reeglite põhjal millekski hoopis pöörasemaks.
Mari Roosvalt`i taganemisteeks said ajaleheväljalõigete integreerimine värskesse maalipinda, millised ta mõne aasta pärast asendas fotode põhjal loodud digiprintidega ümbritsevast. Sel kombel avanesid kunstnikule lõputud võimalused värviga jätkata, kuigi sisuliselt oli ta abstraktse maali sirmi alt ammu väljunud.
Mõnes mõttes tegutsesid mõlemad kunstnikud abstraktse kunsti väljal kui postmodernismi diversandid – Jaan Elken integreeris maalivälja arte poverast pärit võõraid tekstiile, nõukogude perioodi riigilippe ja ready-made loosungeid, või kirjutas ruutmeetrid täis kalligraafilisest äpardustest kuni perfektses trafaretkirjas loodud käsulauseteni.
Jaan Elkeni teosed kollektsioonides: Jane Voorhees Zimmerli Art Museum (Rutgers, The State University of New Jersey. The Norton and Nancy Dodge Collection of Nonconformist Art from the Soviet Union), Ameerika Ühendriigid; CAM_Casoria Kaasaja Kunsti Muuseum, Napoli, Itaalia; Tretjakovi galerii, Moskva, Venemaa; Matthew Bown’i galerii, London, Suurbritannia; Euroopa Parlament, Brüssel, Belgia; Eesti Kunstimuuseum;
Tartu Kunstimuuseum; EV Kultuurimisteerium; Eesti Kunstnike Liidu kogu (end. Kunstifondi kogu); Viinistu Kunstimuuseum; Uue Kunsti Muuseum Pärnus jpt kollektsioonides ja erakogudes ümber maailma.
Mari Roosvaldi tööd kollektsioonides: Eesti Kunstimuuseum; Tartu Kunstimuuseum; Eesti Kunstnike Liidu kogu (end. Kunstifondi kogu); Tallinna linna kunstikogu; Vene Föderatsiooni Kultuuriministeerium; Guadalajara Kunstimuuseum, Mehhiko; erakogud Eestis, Soomes, Rootsis, Austraalias, Ameerika Ühendriikides.
Näitus avatud : 12.september – 18.oktoober 2026 Uue Kunsti Muuseumis, Pärnus
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Pärnu linn