Teos Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituselt GLOBAALNE /LOKAALNE.
02.04.2020
Philiph Arvo Luik (1949)
INKOGNITO, akrüül,lõuend; 2019/2020
Philiph Arvo Luik on lõpetanud Tartu Kunstikooli, 1970-ndatel õnnestus tal Rootsi emigreeruda, järgnesid õpingud ka Stockholmi Kuninglikus Kunstiinstituudis (kuni 1978 a Kunstiakadeemia).
Kui 1989 a toimus kolme Eesti maalikunstniku (Sirje Runge, Jüri Palm, Jaan Elken) galeriinäitus Konstfrämjandeti galeriis, Stockholmis, sattusin Stockholmi reisiga seoses ka Arvo Luige ateljeesse. Kunstniku tollane käekiri tundus Eestist tulnule harjumuspäratult värviline – siin suhteliselt tundmatute akrüülvärvide kirkus ja maalimismeetod, mis pigem pindamist meenutas, näis harjumatult sile, isegi lame. Distantsilt on hea märkida, et Rootsi tollane (maali)kunst oli lihtsalt ühtses vereringes globaalsete maalitrendidega, nii et Luige tollased maalid ei erinenud oluliselt nt Damien Hirsti nende aastate maalikatsetustega (Hirst oli mõistagi siis veel üliõpilane).
Nüüdseks on toimunud olulised nihked, need arengude on seotud ühelt poolt globaalse paradigma muutustega, aga igale kunstnikul tiksub ka isiklik aeg – loovalt tegutseva kunstniku puhul on muutumine loomulik seisund – stiili konserveerimine pigem pingutust nõudev ettevõtmine. Luige praegune väljenduslaad meenutaks nüüd pigem mõne-aasta-tagust David Hockney`t, taolise kaliibriga kunstimaailma suurnimega võrdlemine on siinkohal tunnustus. Värv on Luigel endiselt lõunamaiselt kirev ja eksootiline, ka pop-kunstist pärit tunnetus on jäänud (k.a. mitmikpaneelide kasutamine ühes nö komposiitmaalis), kuid abstraktse kujundi kõrval moodustavad värvilaigud nüüd esemeid, kirjuid tapeete, interjööre ja maastikulisi vaateid.
Arvo Luige uutel maalidel märkame kohatist atmosfäärilisuse taotlust, lamedast pindamisest on asi kaugel. Eesti maalikunst tervikuna, mõtlen siin just kodumaal elavat kunstnikkonda, nii küpsemat generatsiooni kui uut põlvkonda, on teinud läbi täpselt vastupidise protsessi – nn läbimaalituse aste on lõdvenenud (sellel on oma head ja halvad küljed), realismi haare tervikuna on aga nõrgenenud, kohustuslik dekoratiivsus aga tõusev trend.
Philiph Arvo Luik tegutseb paralleelselt nii Eestis kui Rootsis, meie kunst tervikuna ainult võidab sellest.
Jaan Elken, näituse kuraator
Lisainfo näitusest
UKM kodulehelt
https://mona.ee/eesti-maalikunstnike-liidu-aastanaitus-2020…/
ja Eesti Maalikunstnike Liidu kodulehelt:
https://www.maal.ee/2020-globaalne
Näitust toetavad: Pärnu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital
