Sirje Petersen PIMEDUSE VARJUD

Tartu maalikunstnik Sirje Petersenilt on Pärnu näitusel väljas jõuline, lillakasmusta pintsliga ja vabakäe spaatliga liigendatud abstraktsioon „Pimeduse varjud“, kus tsentraalselt paigutatud, justkui Hiinalinna tühermaa lobudikust inspireeritud kubistlik objekt on piirava valge abil esteetiliselt pilkupüüdvaks, tasapinnaliseks kokkulitsutud arhitektooni pinnalaotuseks vormitud. Peterseniga (tollal Protsini perekonnanimega) on minu mäletamist mööda kaasnenud ootamatud laadimuutused, kunstniku toetuseks võib öelda, et tavaliselt jääb ta sarnaseid motiive varieerima üpris pikaks perioodiks, ja mingi ühisosa kumab ka läbi.
Mäletan Protsini huvitatust jalgratta kodarate ja rattakujundi vastu ligi paarkümmend aastat tagasi, mille tulemusel valmisid mahukad sarjad (jalg)rattast ja (jalg)ratastest inspireeritud loperdavad, sinusoidsed ja paraboolsed abstraktsioonid. Veidi järgi mõeldes, siis taoline veidravõitu visuaalne kiindumus lähenes vaat et obsessiiv-kompulsiivsusele. Veelgi rohkem järgi mõeldes, siis kaarjalt siugjate vabakäe pintsliga maalitud abstraktsioonidega tegeles neil aastail ka pidevalt tormilises uuenemisprotsessis viibiv maalikunstnik Mari Roosvalt. Abstraktne kunst oli tollal tugevasti õhus ja abstraktse kui kunsti kõrgeima pilotaaži keerukus sai üpris kiiresti ka igale katsetajale selgeks.
Abstraktse kunsti seisukohalt suht kultuuritu ja metsik Eesti ei ole aastatega just palju tsiviliseerunud. Suur osa abstraktses kunstis 1990-ndate alul justkui uue Eldorado enda jaoks avastanud kunstnikud on mõne aja möödudes siiski haaranud kas isikupärase vormitäite või stilisatsiooni järele, või asunud ka teadlikult dualistlikule positsioonile – olles korraga nii abstraktne kui kujutav. Kompromissiotsingud lendlevate kardinate ja tuuleiilis lehvivate abstraktsete pildiosiste ja kauni siluetiga alasti (või osaliselt paljastatud) nais- ja meesmodellige suureformaadilistel figuraalsetel maalidel olid Peterseni järgmine suunamuutus.
Peterseni tõsiseltvõetavust ja pürgimus(t)e ehtsust näitab seekordne uuele katsele minek – minu meelest on „Pimeduse varjud“ Peterseni jaoks saavutus – abstraktse kapis ei ole kolli! Tööd räägivad, et kunstnik rakendab ülesehitavat faasi paralleelselt lammutavaga, hapra korrani jõudmiseks möllab ta paratamatult ka kaose ja korra põnevas tsoonis. Liigsest kaalutlemisest loobumine ei pea automaatselt laamendamiseks muutuma, hea tasakaal on tabatud.

Jaan Elken – näituse kuraator

Lisainfo näitusest
UKM kodulehelt:
https://mona.ee/eesti-maalikunstnike-liidu-aastanaitus-2020…/
ja Eesti Maalikunstnike Liidu kodulehelt:
https://www.maal.ee/2020-globaalne

Näitust toetavad: Pärnu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital