Kirjeldus
KIHNU KALENDER 2024
MEREPARK
Kihnu Merepark
Kui UNESCO pärimiskultuuride osakonnajuhataja Noriko Aikawa 2002. aasta suvel Pärnu Filmifestivali külalisena ka Kihnus ära käis ning Mõnu taluõuel pulmakombeid nägi, siis soovitas ta inimkonna vaimse pärandi nimekirja esitada mitte üksnes saarerahva laulud, tantsud, kombed, vaid kogu saarestiku looduse ning põlised elatusalad.
2003. aastal võetigi Pariisis Kihnu saarestiku loodus, siinse rahva poolt hoolsalt hoitud kala- ja hülgepüük, põllupidamine ja käsitöö koos kihnu keele ning folklooriga unikaalsete pärimuskultuuride maailmanimekirja vastu. Ärkas lootus, et unikaalseks tunnustatud Kihnu kultuur saab tagasi kaotatud eluõiguse. Kahjuks pole see nii läinud. Kahekümest laiust ning saarest koosnevast arhipelaagis võib inimene ainult kahele mättale astuda ilma eriloata. Need on Kihnu ning Manija saared. Ning neilgi mätastel tegutseda pealinna ametkondades kehtestatud looduskaitseliste piirangute alusel…
Käes on aeg, kus elurikkust Kihnu saarestikus saab taastada ainult siis, kui Eesti riik annab põliskogukonnale õiguse ise otsustada, kuidas ning milliste vahenditega tulevast mereparki luua. Vahel on uue leiutamise asemel targem võtta kasutusse vana ja äraproovitu. Seni, kuni Kihnu ning Manija laidudel ja Sorgus elasid kõige tundlikumal perioodil – kevad-suvest kuni varasügiseni – saarevahid, oli elurikkus mitte laeni, vaid pilvedeni. Linnud lausa ootasid laidudel üksikut kalameest, kes tuli elama oma koiosse ja peletas eemale kõik vaenlased – röövlinnud, rebased ning ka kahejalgsed pükstega “potikad”. Lääne Veera mäletab aega, mil vaeras tegi tema vanaisa Pärnä Koᵉlla sängi alla pesa ja taat aitas linnuemal pojad merre viia…
Kihnu arhipelaagis on praegu kolm saart ning tosin laidu. Viimaseid oli rohkem, sest näiteks Manõjaga kokku kasvanud Täkulaidu ja Vareslaidu tähistavad üksnes pärimuslikud kohanimed. Keegi ei tea, kas maapinna kerkimisega neid tuleb juurde või maailmamere veetaseme kasvamisega laide hoopis vähemaks jääb. Tõenäoline, et Sangõd juba mõne inimpõlve pärast on üks päris suur hüljeste lesila. Kas see aga tuhandete vaarao sõdalaste või kosmosest saabunud “kormonautidele” jääb, see sõltub suuresti inimtegevusest.
Kihnu Kultuuri Instituut kutsub kõiki Kihnu ning Manija elanikke tulema kokku ning koostama eelnõu, mis avab meile võimaluse panustada oma aega ja vahendeid saarestiku looduse elurikkuse taastamisse. Usume, et esivanemate traditsioone ning tõekspidamisi taaselustades on kõik võimalik. Juhul, kui me ise kaitsekorralduskava kokku paneme ja selle kliimaministeeriumile saadame, mitte vastupidi!
Kase Mark,
KKI nõukogu esimees
