Mari Roosvalt LANGUS

Mari Roosvalt esitas Pärnu näitusele suureformaadilise maali, pealkirjastades selle napi aga täpse sõnaga „Langus“. Pealkiri näitab tavaliselt kunstniku küpsust ja koos töö endaga moodustuv semiootiline paar, või nö metatekst võib maalist endast „suuremaks“ osutuda (kõige poeetilisemaid ja konteksti arvestades ka süsteemi tögavaid nimetusi, oskas maalijatest oma töödele anda kindlasti Peeter Mudist).
Oma päritolu tõttu (tema isa oli NSVL rahvakunstnik ja akadeemik Evalt Okas) oli Mari Roosvaltil võimalus Itaalias käia juba kunstiüliõpilasena, ka oli nende kodus väga rikkalik raamatukogu, mis sisaldas ka reisidelt toodud kirjandust Lääne kunstis toimuva kohta. Kirgliku reisihuviline ei jäta ta ka nüüd vahele ühtegi võimalust reisimiseks ja kunstielus toimuvaga kursis hoidmiseks.
Põhjapanevatest muutustest saame Roosvalti loomingu puhul rääkida 1980-ndate teisest poolest, 1990-ndatel katsetas ta amorfsete kujunditega nonfiguraalset ülisuurt formaati, millele järgnes peaaegu täielik värvi mahakeeramine ehk askees paariks aastaks. Läbimurre toimus fotokujundi ja abstraktse kooskasutamise läbi – uuenenud ja eduka Roosvalti nüüdne maalilaad põhineb digitaalsete väljaprintidest koostatud kollaažlikul karkassil, mis hiljem vabakäe pintsliviibutustega üle maalitakse. Tekkival abstraktse ekspressionismi võtmes maalilisel tekstil võib näha ühisosa Evald Okasega, see avaldub ka aeg-ajalt küllaltki mürgiste värvikoosluste kasutamises, nagu FC elektersinine, kraplakk punane või smaragdroheline. Roosvalt ei loo aga nende vahel ulatuslikku dialoogi, seega printsiibina on maalid color-field (värvivälja) tüüpi, olles seeläbi ka parajad energiapommid interjööris.
Absoluutsesse tippklassi on minu meelest jõudnud tema tööd paberil – kus virtuoosne akvarellitehnika on heas sümbioosis värvilistelt digiprintidelt pärit arhitektuurifragmentidega – tekkivad kollaažid meenutavad milleski Robert Rauschenbergi 1980/90-ndaid, on aga isegi huvitavamad.

„Globaalne/lokaalne“ näitusel eksponeeritud somnambuulse „Languse“ tegevus toimuks tervikuna justkui veel all, töö allosas leiduvate digiprindi fragmentidel on üleujutatud rannakaljud ja lained. Kindlalt eristuv keskosa mõjub distantsilt kui purjerägastikus kummituslinnana veest kerkiv kuunar, alateadlikult võis kunstnik kujutada ka varemetesse langenud Pariisi Jumalaema kirikut, mis tegelikult oli ju võimas märk meid eesootavast.

Jaan Elken – näituse kuraator

Lisainfo näitusest
UKM kodulehelt:
https://mona.ee/eesti-maalikunstnike-liidu-aastanaitus-2020…/
ja Eesti Maalikunstnike Liidu kodulehelt:
https://www.maal.ee/2020-globaalne

Näitust toetavad: Pärnu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital