Mai Levin

MAI LEVINI ringkäik XXVIII aktinäitusel „Mees ja Naine“. GRUPP TÄITUNUD!

25.juulil kell 14.00 toimub ringkäik XXVIII aktinäitusel MEES JA NAINE – EESTI NAISE VÕIM JA VAIM kuraatori MAI LEVINIGA Uue Kunsti Muuseumis.
Ringkäigu grupp on täitunud.

XXVIII aktinäitus „Mees ja Naine“
EESTI NAISE VÕIM JA VAIM

06.06-29.08.2021
Pärnu Uue Kunsti Muuseumis

Igas inimeses on peidus nii mehelik kui naiselik alge. Nii arvasid Austria hingetohtrid Freud ning Jung juba sajand tagasi. Mehelik on tark ja brutaalne, naiselik ka tark, kuid eluhoidev.
Õnnelikud on need inimesed, kellel mõlemad alged püsivad harmoonilises tasakaalus. Ja õnnelikud need rahvad, kellel eluhoidev hoiak esikohal.
Meie näitus püüab  uurida, kuidas kajastub eesti kunstis naise positsioon.  Anname kunstisõbrale ülesande mõtiskleda, kas eesti naisel on omakorda kaks vastandit – võim ning vaim –   mõistlikus
tasakaalus.
Peeter Alliku monumentaalmaal „Ma nägin seda“, mida täidab lapseootel naiste vägi, ajab esmapilgul naerma. Samas hämmastab jõud, mida omavad naised elukandjana ja eluandjana. See vägi peaks olema naiste käes võimsaks argumendiks võitluses mitte ainult kõrgema palga, vaid ka suurema õiguse eest otsustada oma maa ning rahva saatuse üle.
Huumor koos säravate ideedega on tänapäeva kunstile omane. Me ei talu enam laustõsidust. Ilmar Kruusamäe  „Salarelv“  näib lootvat, et kui Kalevipoja asemel läheb Peipsi taha laudu tooma hoopis tema ema Linda, siis võib naine lahti harutada globaalse sasipuntra, mille  mehed on ajapikku pununud.  Maali sünniaasta 1990 on märgiline, eestlased olid okupatsiooniaastail õppinud lugema alltekste ja sümboleid. Kui tahame rahvana ellu jääda, siis ei tohi seda oskust unustada ka tulevikus.
Meessugu on näitusel esindatud peamiselt mütoloogilis-animalistlike  kujudena. Näiteks kreeklasete peajumala Zeusina, kes tikub Ledale ligi luigena. See müüt on eesti kunstis üllatavalt rikkalikult valgustatud. Lõuendil baltisaksa sümbolist Erich von Kügelgen ja  ekspressionist Lilian Mosolainen, puuskulptuuris Anton Starkopf, puugravüüris Eduard Wiiralt,  nii maalis kui graafikas
Jüri Arrak. Müüdilembestel 1980-ndatel meie kunstiellu ilmunud Jaak Arro ja Kersti Rattusegi teosed toovad näitusesaali koos luikede ja huntidega müstilist hingust. Rääkimata Lembit Sarapuust, kelle muinasmaailmas põimuvad evaülikonnas eesti naiste kehad karu, lehma ja metssea omadega. Neis  kõigis elavad edasi  pärimused kaugetest aegadest, mil soorollide üle ei arutatud.
Eesti maaliklassik Eerik Haamer on oma loomingus tõstnud naise pjedestaalile nii emana, töörügajana kui ka võrgutavalt salapärase olendina. Haameri ühel lõuendil pesevad paljad saarenaised lambaid, teisel mängivad alasti linnanaised kaarte. Salapära hoovab eriti Jüri Palmi maalist „Viibimine aovalgel“, kus sinine hämarus liidab üheks kolm vaadet aktidele. Naiseliku võlu kõrval on Tiit Pääsuke oma portreedes edasi andnud ka peent naiselikku intellekti. Puhast valgust ja puhast rõõmu koosolemisest hoovab Peeter Mudisti maalist „Valguses on kood” ning tema „Väike kärbsevehkija” paneb mõtlema sellele, et elus on tihti meeldejäävamad pealtnäha tühised
seigad.
Üheks väljapaneku rariteediks on Kris Lemsalu kingitus  Tiit Pääsukesele.  Kink koosneb Lemsalu maalitud looma pealuust ja kunstniku siidisukkadest. Pääsuke maalis vastuseks Lemsalule samuti
pealuu ning selle sisse veerandakti –  ekstravagantse kunstniku portree ilma maskita!
Uue Kunsti Muuseumi repertuaaris on tihti  Pärnu  juurtega kunstnike teoseid, seekord  maale nii Peeter Somelarilt, Vello Tammelt, Andrus Joonaselt, Jaak Arrolt, Malle Leisilt kui Uno Roosvaltilt.

Näitusel eksponeeritud teoste autorid:
Peeter Allik (1966-2019), Eerik Haamer (1908-1994), Viktor Karrus (1913-1991), Erich Kügelgen (1870-1945), Malle Leis (1940-2017), Ado Lill  (1932-2018), Peeter Mudist (1942-2013), Evald Okas (1915-2011), Jüri Palm (1937-2002), Peeter Somelar (1937-2020), Ülo Sooster (1924-1970), Olev Subbi  (1930-2013),  Vello Tamm (1940-1991), Aleksander Vardi  (1901-1983), Eduard Wiiralt (1898-1954),
Jüri Arrak , Jaak Arro, Silva Eher, Andrus Joonas,Erki Kannus, Stina Kasemägi-Murakas , Rein Kelpman, Kalev-Mark Kostabi,  Ilmar Kruusamäe,Kris Lemsalu,  Lilian Mosolainen, Maarit Murka, Maarja Nõmmik, Matti Sihvola, Lii Pähkel, Tiit Pääsuke, Enn Põldroos, Kersti Rattus, Uno Roosvalt, Lembit Sarapuu, Berit Talpsepp-Jaanisoo, Eveli Varik .

Tänud  Eesti Kunstimuuseumile, Tartu Kunstimuuseumile, Enn Kunilale ja mitmete teiste erakogude omanikele, kes eesti kunstiajaloo pärle Uue Kunsti Muuseumi XXVIII aktinäitusele usaldasid.

Kuraatorid: Mai Levin ja Mark Soosaar

Näituse toetajad: Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja Pärnu LV.

Uue Kunsti Muuseum

avatud:
juulis 11-19.00
augustis 11-18.00

Rüütli 40a, Pärnu

www.mona.ee

Comments are closed.