ÕNNETÄHT

Muhulased usuvad, et nende esivanemad leiutasid kaheksakanna ning panid sellele nimeks MUHU MÄND. Aga nad pole siiani kokku leppinud, kas see kaunis sümbol koosneb kooguga kaevudest või hoopis männipuust treitud pudrumännast.
Siin on noortele kunstiteadlastele äge uurimispõld. Huvitav oleks ju teada, kuidas muhu mänd pea kõigi maailma rahvasteni jõudis. Ja kas neile ka õnne toonud on. Lätlased kutsuvad muhu mändi Koidu- või Hommikutäheks (Rita Zvaigzne), ukrainlased Jõulutäheks (zirka), marokolased Rituaalitäheks jne.
Muhu mänd on peategelane Läänemaa pulmavaipades. Legendaarsed autorid olid õed Kera Mari ning Kera Kata, kes sündisid 19. sajandi teisel poolel ja kelle vaibad on tänaseks üle sajandi vanad.

Eesti rahva traagikat peegeldab Adamson-Ericu rüiuvaip „Muhu mänd” 1945. Meie kaasaegsed vaibakunstnikud Anu Raud, Malle Antson, Ene Pars ning Christi Kütt valgustavad säravate jõulutähtedega teed neile noortele käsitöölistele, kes oma esivanemate teed sammuda tahavad.
Seekordne näitus Uue Kunsti Muuseumis on sarnane teatrietendusele, kus lugu kasvab kogu repertuaaris olemise ajal. Lisaks Soomest, Rootsist, Marokost, Guatemaalast, Armeeniast, Udmurtiast pärit eksponaatidele tuleb siia järjest juurde kaheksakandu nii Lätist kui Ahvenamaalt, Ukrainast, Poolast jne. Ja kui see näitus peaks Pärnust edasi rändama, siis teel tulevikku viib ta kokku üha uusi meistreid ja nende kaitsemaagilisi teoseid.

Kaunist mõttelendu õnnetoovate tähtedega uude aastasse 2023!

Kuraator Mark Soosaar

Täname kaasteelisi Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Muhu, Heimtali, Kihnu, Önningeby muuseumides ning paljudes erakogudes.

Suur tänu ka Eesti Kultuurkapitalile, Pärnu Linnavalitsusele, Kultuuriministeeriumile.

Avatud Uue Kunsti Muuseumis 02.12.22-05.02.23